Georg Leets

Allikas: Vikipeedia
Georg Leets
Nimi Georg Leets
Sündinud 7. august 1896
Pärnu, Liivimaa kubermang
Surnud 18. oktoober 1975
Tallinn
Auaste kolonel
Juhitud üksused 1. Diviisi suurtükiväe ülem (1924–1934)
Tartu sõjaväeringkonna ülem (1934–1939)
Sõjad/lahingud Vabadussõda
Autasud Vabadusrist II/3
Vabadusrist I/3
Kotkaristi III klassi teenetemärk

Georg Leets VR I/3 ja II/3 (7. august 1896 Pärnu Liivimaa kubermang Venemaa keisririik18. oktoober 1975 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel).

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Georg Leets osales 1918. aasta 28. novembril alanud Eesti Vabadussõjas ning sai ka haavata 28. novembril 1918 (esimene Vabadussõjas haavata saanud Eesti sõjaväelane[1]).

1919 aasta kevadel oli G. Leets väljapatareis nr. 9, mille formeerimist alustati Tallinnas 17. märtsil 1919. aastal, patarei ülemaks, 1919. aasta novembris teenis leitnandi auastmes 2. Suurtükiväe polgus. Ülendati 7. novembril 1919 kiiduväärt teenistuse eest alamkapteniks, vanusega 18. juuni 1919.

Pärast Vabadussõja võidukat lõppu jätkas teenistust Eesti Rahvaväes, kus ülendati majoriks 24. veebruaril 1923. aastal.

Aastatel 19241934 oli G. Leets 1. Diviisi suurtükiväe ülem, ülendati kolonelleitnandiks 24. veebruaril 1926. aastal ja koloneliks 24. veebruaril 1929. aastal.

Aastatel 19311940 oli G. Leets Kõrgema Sõjakooli lektor ja kateedrijuhataja.

Aastatel 19341939 Tartu sõjaväeringkonna ülem[2] ning 15. novembrist 1939 kuni 1940. aastal Sõjavägede Staabi Suurtükiväe inspektor.

Eesti Vabariigi ajal tegeles G. Leets ka Vabadussõja ajaloo uurimisega.

1941. aastal saadeti ta GULAGi vangilaagrisse, kust vabanes 1951. aastal, ent tagasi Eestisse sai ta tulla alles 1956. aastal.

Seejärel tegeles ta peamiselt Aleksandr Puškini vaarisa Abram Hannibali elu ja tegevuse uurimisega, eriti tolle Tallinna komandandiks oleku ajal. Ta sai oma uurimistulemused ka raamatu kujul avaldada, kuid see sai tuntuks alles pärast tema surma. 1981. aastal sai ta postuumselt Juhan Smuuli kirjanduspreemia.

Georg Leets oli korporatsioon Ugala liige.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema isa Aleksander Leets (1870–1961) oli Rakvere Jumalaema Sündimise koguduse ülempreester, onu Dimitri Lebedev oli Venemaa keisririigi ja hiljem Eesti sõjaväelane, kindralmajor, vanaisa Kapiton Petrovitš Lebedev (1848–1911) oli Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida koguduse preester[3].

Teenetemärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Georg Leets, "Kuidas algas Vabadussõda 15 aasta eest. Narva lahing 28. novembril 1918". K.-Ü.Põhja Eesti kirjastus 1933; 2. trükk Tartu: Elmatar 1988
  • Georg Leets, "A. Puškini vaarisa Abraham Hannibal Eestis" (autori lühikokkuvõte 1972 valminud venekeelse monograafia käsikirjast) – Keel ja Kirjandus 1974, nr 6, lk 356–363
  • Georg Leets, "Puškini vaarisa portree" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 10, lk 609–615
  • Juri Lotman, "Hannibali imelik elu" (Georg Leetsi raamatu «Абрам Петрович Ганнибал», Tallinn 1980, arvustus) – Keel ja Kirjandus 1980, nr 10, lk 632–638
  • Georg Leets, "Kuusteist aastat Siberis" (Eesti kaadriohvitseri mälestused aastaist 1941–57; järelmärkus: Kaupo Deemant) – Looming 1989, nr 7, lk 948–962 ja nr 8, lk 1114–1136

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kes oli esimene haavatu Vabadussõjas? Kaja, 28. oktoober 1928, nr. 254, lk. 8
  2. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00058_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e8ccfe30dd6a3f8159131ebdf837db57
  3. Vladimir Iljaševitš. Eestimaa venelaste saatused. Tallinn 2013