Punane sõstar
| Punane sõstar | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Ribes rubrum L. |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Punane sõstar ehk harilik sõstar (Ribes rubrum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar.[2]
Sisukord |
Morfoloogia [muuda]
Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad.
Levik [muuda]
Punase sõstra looduslik levikuala on Lääne-Euroopas – Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Püreneedes ja Põhja-Itaalias. Kasvab peamiselt mägiojade ja -jõgede kallastel ning kaljudel.[2]
Kasutamine [muuda]
Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ning hübriidliikidele.[2]
Eestis kasvatatavad sordid [muuda]
Eestis levinumad sordid on 'Hollandi punane' ja 'Heeros'. Eesti Aiandusliit soovitab kasvatada:[3]
- 'Hele' - aretatud Eestis (valged marjad)
- 'Hollandi punane' (Red Dutch) - tuntud juba 17. sajandist (punased marjad)
- 'Jonkheer van Tets' - aretatud Hollandis (punased marjad)
- 'Jüterborgi Valge' - leitud Saksamaalt (valged marjad)
- 'Suur Valge' - päritolu teadmata (valged marjad)
- 'Vierlandi esmik' - leitud Saksamaalt (punased marjad)
- 'Viksnes' - aretatud Lätis (kirsipunased marjad)
- 'Werdavia' - aretatud Saksamaal (valged marjad)
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis [muuda]
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:[4]
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 83,95 | g |
| Kalorsus | 56 | kcal |
| Valgud | 1,40 | g |
| Lipiidid | 0,20 | g |
| Tuhk | 0,66 | g |
| Süsivesikud | 13,80 | g |
| Kiudained | 4,30 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 33,00 | mg |
| Raud (Fe) | 1,00 | mg |
| Magneesium (Mg) | 13,00 | mg |
| Fosfor (P) | 44,00 | mg |
| Kaalium (K) | 275,00 | mg |
| Naatrium (Na) | 1,00 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,23 | mg |
| Vask (Cu) | 0,11 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,19 | mg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 41,00 | mg |
| B1 | 0,04 | mg |
| B2 | 0,05 | mg |
| B3 | 0,10 | mg |
| B5 | 0,64 | mg |
| B6 | 0,07 | mg |
| B4 | 7,6 | mg |
| A | 2,00 | μg |
| E | 0,10 | mg |
Viited [muuda]
- ↑ Integrated Taxonomic Information System (ITIS): "Ribes rubrum".. Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist, Kasutatud 28.11.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.
- ↑ Soovitussortiment aastast 2010..
- ↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 26.11.2010. (inglise)
