Kesselaid

Allikas: Vikipeedia
Kesselaid
Kesselaid
Kesselaid
Pindala 1,7 km²
Rahvaarv 7
Asulad Kesse küla
Tuletorn puudub (tulepaagid 1885)
Saare esmamainimine 1644
Inimasustuse algus 16. sajand
Koordinaadid 58° 38′ 0″ N, 23° 26′ 0″ E58.63333333333323.433333333333
EE Kesselaid.PNG

Kesselaid ehk Kessulaid (ka Kessu; saksa keeles Schildau; rootsi keeles Skjöldö; Sköld; Skölldo[1]) on 1,7 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu. Tegemist on vanima ja kõrgeima laiuga Eestis.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiu geograafilised koordinaadid on 58°37'48" N ja 23°26'29" E, umbes 4 km kaugusel mandrist ja 3,4 km kaugusel Muhu saarest. Pisut kaugemale põhja jääb Papilaid.[2]

Halduslikult kuulub Kesselaid Muhu valda ja sellel asub Kesse küla[2], mille nimi oli kuni 1977. aastani Kesselaiu küla.

Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb ka Väinamere sügavaim piirkond (22 m).

Kesselaiu kaart

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiu kõrgeim punkt on merepinnast 15,6 m kõrgusel. Künka moodustavad aluspõhja Siluri settekivimid. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune Kesse- ehk Kessulaiu pank. See on murtud pealetungiva Litoriinamere poolt ning on osa Lääne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal.

Saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi.

Kesselaid asub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane ning milles esineb ka harv kuuse-pärna taimekooslus. Laialdaselt esineb saarel ka lookadastik – peamiselt laiu põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele põldudele ja heinamaadele.

Laiu taimestik on liigirikas. On leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.

Muhu saarelt ujuvad Kessulaiule sööma metssead ja põdrad. Suviti on saarel nähtud merikotkast. Saare keskosas paiknevate aruniitude ja kaguosas asuvate rannaniitude säilitamiseks tuleb neid hooldada. Praegusel ajal peetakse saarel herefordi veiseid ja kitsi, kes aitavad seda teha.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karjamõisa varemed

Kesselaid kerkis merest umbes 3000 eKr.

1458. aastal on mainitud asustamata Scheldowe saart (1627. aasta Mercatori kaardil Skolde). 16. sajandil oli laiul vabatalu, 1645. aastal kaks Muhu Lötzi vakusesse kuuluvat talu.

Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale. 1807. aastal müüdi saar Jacob Friedrich von Helwigile, kes rajas saare lõunaossa karjamõisa. Mõisa kasutati vaid suviti. Praeguseks on mõisast alles vaid varemed.

Aastatel 18661892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. Vallakohus asus Kessulaiul, alates 1890. aastast aga Hellamaal. 1914. aastal oli saarel 77,72 ha mõisamaad, 113 ha talumaad ja 5 talu. Kuni 1921. aastani kuulus saar Wahlidele. 1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. 1939. aastal kuulus saar Muhu valda. Aastast 1993 elab saarel ainult endise majakavahi perekond – Kõmsilt pärit Urmas ja Elsa Vatter.

Esimene meremärk püstitati laiule 1879. aastal, sihttulepaagid aastal 1885. Alates 1994. aastast on tulepaagid automatiseeritud ja töötavad päikesepatareidel. Meremärkidest asuvad saarel Kessu liitsihi alumine ja ülemine tulepaak ning Kessu päevamärk.

Saarele pole veetud elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks.

Enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager.[3]

Kesselaiul käib rohkesti turiste. Saart saab külastada eelneval kokkuleppel Lalli sadamast. Saarele sõiduks on võimalus kokku leppida ka Virtsu paadimeestega Virtsu vanalinna sadamas.

2003. aastal külastas saart Briti suursaadik Sarah Squire, kes andis kingitusena üle traktori, niiduki, tuulegeneraatori ja päikesepaneeli.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Johannes Lootsi kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", 1697 Digitaalselt
  2. 2,0 2,1 Suur maailma atlas, lk. 188
  3. Oma põneva loo leiab iga Saaremaa panga kohta avastaeesti.ee

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]