Mistral (raketisüsteem)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib raketisüsteemist; Tuule kohta vaata Mistraal
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.


Mistral
54RA-IMG 9142.jpg
Mistral 54. suurtükiväepolgu veoauto platvormil
Tüüp Manportable surface-to-air missile
Päritolumaa Prantsusmaa
Kasutusajalugu
Kasutusel 1988 – praegu
Kasutavad Vaata: kasutavad riigid
Tootmisajalugu
Disainer MBDA
Disainitud 1974
Tootja MBDA
Tehnilised andmed
Pikkus 1.86 m
Diameeter 90 mm
Meeskond 1
Efektiivne ulatus 5.3 km (efektiivne helikopterite puhul kuni 4 km)
Lõhkepea Brisantlõhkeaine koos suure tihedusega volfram kuulikestega
Lõhkepea kaal 2.95 kg
Detonatsioonimehanism Kaugus(laseriga) või kokkupõrge
Mootor Tahkekütus mootor
Kiirus 800 m/s, umbes Mach 2.6
Suunamissüsteem Infrapuna sihtimine
Mistrali kantav versioon laskevalmis.

Mistral on lühimaa-õhutõrje maa-õhk-tüüpi raketisüsteem, mida toodab Prantsusmaa ettevõte MBDA. Mistral põhineb Prantsusmaa kantaval raketisüsteemil SATCP (Sol-Air À Très Courte Portée). Mistrali süsteem on kasutusel ka Eesti kaitseväes.[1]

Mistral on mõeldud madalate (kõrgus kuni 3-4 km) ja lähedalasuvate õhuründevahendite (pommitajate, ründelennukite, helikopterite) vastu. Mistrali tõhus laskekaugus on umbes 5 km. Kaugemate sihtmärkide tabamine on võimalik, kuid nende tabamise ja hävitamise tõenäosus väheneb. Raketi maksimaalne kiirus on 2,6 machi (helikiirust) ehk umbes 800 m/s. Raketi manöövrivõimelisus on üle 25 G.[2] Raketi seadmiseks transpordiasendist laskeasendisse kulub alla 2 minuti.[2]

Süsteem kasutab sihtmärgi soojusjälje leidmiseks ja lennuvahendi jälitamiseks infrapunaandurit.

Rakett töötab lase-ja-unusta meetodil, st. pärast sihiku lukustamist ja lasu sooritamist juhib rakett end ise sihtmärgini ja hävitab selle.[1] Sihtmärgi otsimiseks kasutatakse lennuvahendi kiiratavat infrapunakiirgust ja mootorite väljalaskegaaside soojusjälge. Soojusallika tuvastamisel on võimalik sihik antud soojusjälje kujule lukustada. Süsteem tuvastab korraga mitut infrapunakiirguse lainepikkust ja töötleb saadud pilti selliselt, et raketti saaks võimalik peibutistega mõjutada. [3] Pärast raketi sihiku lukustamist hoiab andur end püsivalt sihtmärgile suunatuna ja juhib vastavalt selle liikumisele raketti sihtmärgi suunas.

Raketil on kaks mootorit. Esimene mootor töötab lühikest aega pärast lasu sooritamist ja selle ülesanne on rakett torust välja paisata. Teine mootor käivitub ohutul kaugusel laskemeeskonnast ja laskeseadmest ning tagab raketi kiiruse saavutamise ettenähtud aja jooksul.

Raketil on 3 kg raskune lõhkelaeng, mis on ümbritsetud volframkuulikestega. Raketil on kontaktandur ja laseriga kaugusandur, mis paneb raketi plahvatama kindlal kaugusel lennuvahendist. Raketil on ka enesehävitussüsteem. Kui rakett teatava aja jooksul pärast väljalaskmist sihtmärki ei taba, siis rakett plahvatab ja hävitab enese.

Sisukord

Lühimaa-õhutõrje [muuda]

Lühimaa-õhutõrjesüsteem Mistral on mõeldud jalaväebrigaadi õhutõrjeks ja on mõeldud eelkõige ründelennukite ja lahingukopterite tõrjumiseks. Seda saab kasutada ka tähtsate objektide, näiteks sadamate, lennuväljade ja valitsushoonete kaitsmisel, samuti saab sellega turvata sündmusi.[4]

Eesti relvahange [muuda]

2007. aastal sõlmiti MBDA ja Rootsi SAAB tehastega hankeleping lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral ostmiseks. Eesti jaoks oli see suurim senitoimunud relvastuse hankeleping. Selle lepingu kogumaksumus oli ligi miljard krooni.

Ostetud õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarite, juhtimiskeskuste ja sidesüsteemide tarnijaks oli SAAB AB Rootsist ja rakettide ja laskeseadmete tarnija oli MBDA France. Hanke ettevalmistamisega alustati 2002. aastal ja 2007. aasta veebruaris sõlmiti leping Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel.[5]

2009. aastal käisid Õhutõrjepataljoni kaitseväelased ja Kõrgema Sõjakooli õhutõrje eriala kadetid relvasüsteemi esmakordselt laskmas Soome pinnal, kuna sobivat laskmiste ala Eestis selleks ei leidunud.[6]

2010. aastal toimusid õppelaskmised Läti pinnal, kus osalesid ka esimesed Mistrali relvasüsteemi väljaõppe saanud ajateenijad.[7][8]

2011. aastal toimusid esimesed Mistrali õppelaskmised Eesti pinnal, Padise vallas Ristininas.[9] Enne seda toimusid laskmised välismaal, kuna Eestis ei olnud kasutamiseks sobivat polügooni. Seekordsed laskmised erinesid lisaks veel selle poolest, et häire anti meeskondadele liikumise ajal ja laskmine toimus veoauto kastis paiknevalt laskeplatvormilt. Kõik 9 väljalastud raketti tabasid sihtmärke, milleks olid Belgiast ostetud lennukimaketid.[10]

2012. aastal osteti Soomest kokku 283 050 euro eest lisaks õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskeseadmeid, väljaõppe- ja hooldusseadmeid ning varuosasid koos laevadele paigaldatavate 23 mm õhutõrjekahuritega ZU-23-2. Ostetud vahendid täiendavad 2007. aastal saadud süsteemi ja vähendavad olemasoleva süsteemi väljaõppe- ja elutsüklikulusid.[11]

8. mail 2012. aastal lasid Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ajateenijad Vihula vallas Rutjal õhutõrje raketisüsteemi Mistral.[12] Kõik väljalastud raketid tabasid sihtmärgiks olnud mudellennukeid.[13]

Relvaplatvormid [muuda]

Mistralil on mitmeid erinevaid süsteeme, millega on neid võimalik paigaldada soomukitele, laevadele ja helikopteritele (näiteks Aérospatiale Gazelle, Denel Rooivalk ja Eurocopter Tiger[14]). Valmistatud on põhiliselt kolme laskeplatvormi versiooni: MANPAD, SIMBAD ja ATAM.

Manpad [muuda]

Autole paigutatud Manpad laskeseade.

Mistral-MANPAD - 2-3 inimese poolt kantav ja opereeritav laskeseadme versioon, paigaldatav ka kandesõidukile. Süsteemi on võimalik 60 sekundi jooksul transpordiasendist laskevalmidusse seada.[1]

Manpad süsteem on kasutusel ka Eesti kaitseväes. Eestis on Mistral Manpad süsteem paigutatud põhiliselt veokitele Unimog ja selle relva meeskonnas on 4 inimest. Veokile paigutatud laskeseade võimaldab läbida suuremaid vahemaid lühema ajaga ja autoga on võimalik kaasa võtta suurema hulga varustust. Süsteemi on võimalik edukalt kasutada ka maismaal ilma veoki platvormita, kuna sellel on kolmjalg laskeseadme paigutamiseks maapinnale. Raketi kaal on 19,5 kg[15] ja kolmjala kaal on 23,5 kg.[2] Veokile paigutatud laskeseadme valmisseadmiseks laskeasendisse kulub alla 2 minuti.[2]

Simbad/Sardal [muuda]

Simbad - 2 raketiga õhutõrje raketisüsteem.

Mistral-Simbad on sõjalaevale paigutatud õhutõrje ja raketitõrjesüsteem.

Simbad - 2 raketiga üksus, mis paigaldatakse laevadele. Simbadi täiendatud versiooni nimeks pannakse Simbad RC.

Tetral - Äsja algatatud 4 raketiga versioon. Mõlemad, nii Tetral kui ka Simbad RC on laeva tekilt kaugjuhitavad.

Sardal - 6 raketiga versioon.

ATAM [muuda]

Mistral-ATAM - õhk-õhk tüüpi versioon kopteritele.

Lahinguvõimekus [muuda]

Mistrali raketisüsteemi rakette on välja tulistatud üle 2000 ja nende edukuse määr õppuste ajal jääb 93%[1] juurde.

Kasutamine [muuda]

1974. aastal alustati Mistrali süsteemi väljatöötamist ja aastal 1988 võeti selle esimene versioon (S1) kasutusele. 1997 tuli välja teine versioon Mistral-2 (M2).[1]

Mistral alustas seeriatootmisega 1989. aastal ja on nüüd kasutusele 27 riigi 40-s relvajõus[1] (8 Euroopa, 8 Aasia - Vaikne ookean, 5 Lõuna-Ameerika, 3 Lähis-Ida)).

Kokku on tellitud/müüdud üle 16 000 raketi. Hiljuti esitas tellimuse Tai kuninglik merevägi Sardal / Mistral õhukaitsesüsteemi hankimiseks.

Tehingu väärtuseks on hinnatud 45,7 - 76,2 miljonit eurot. Süsteemid paigutatakse mereväe kahele Naresuan klassi fregatile ja kahele vastvalminud Pattani klassi patrull-laevale.

Kasutavad riigid [muuda]

Mistrali raketi väljalaskmine Prantsuse-Rumeenia ühise sõjaväelise õppus käigus. (Capu Midia lasketiir).

2012. aasta seisuga on relvasüsteem kasutusel järgnevates riikides: Austria, Belgia, Brasiilia, Brunei, Ecuador, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Indoneesia, Iraan, Iisrael, Kenya, Maroko, Uus-Meremaa, Norra, Omaan, Pakistan, Singapur, Hispaania, Tai, Venetsueela.

Sama klassi raketid [muuda]

Mistraliga võrreldavad õhutõrje raketid on USA FIM-92 Stinger ja Nõukogude liidus väljatöötatud 9K38 Igla. Põhiline erinevus Mistrali ja nende rakettide vahel on see, et Mistrali raketi laskmiseks on alati vaja laskeplatvormi. Stingerit ja Iglat on võimalik lasta ilma platvormita näiteks õlalt.

Stinger FIM-92 9K38 Igla
Kogukaal: 14,3 kg 17,9 kg
Raketi kaal: 10,1 kg 10,8 kg
Lõhkelaeng: 2-3 kg 1,17 kg
Maksimaalne ulatus: 8 km 5 km
Kiirus: 700 m/s 600 m/s

Pildigalerii erinevatest laskeplatvormidest [muuda]

  • Mistral MANPAD laskeseade

  • Hispaania VAMTAC platvorm

  • Prantuse Aspic platvorm

  • Prantsuse laskeplatvorm

  • Prantsuse laskesüsteem

  • Prantsuse laskeplatvorm

  • Simbad platvorm

  • Sardal platvorm

  • Eurocopter ATAM

Vaata ka [muuda]

Allikad [muuda]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Mistral, France Army-Technology (16. mai 2012)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Tehnika - Õhutõrjeraketikompleks Mistral Eesti Kaitsevägi (16. mai 2012)
  3. ↑ Mistral seeker - Infrared seeker for ground-to-air missileSagem (27. mai 2012)
  4. ↑ Iseseisvusparaadil saab näha õhutõrjesüsteemi Mistral Postimees, 21.01.2009 (16. mai 2012)
  5. ↑ Kaitsevägi sai kätte õhutõrjesüsteemi Mistral Postimees, 26.03.2010 (16. mai 2012)
  6. ↑ Õhutõrjujad lasevad esmakordselt Mistral süsteemi relvadest Postimees, 18.05.2009 (16. mai 2012)
  7. ↑ Ajateenijad said Mistral raketisüsteemi ristsed Lätis ERR, 29.04.2010 (16. mai 2012)
  8. ↑ Õhutõrjepataljoni ajateenijad saavad Mistral raketisüsteemi ristsed Lätis Eesti Kaitsevägi, 29.04.2010 (16. mai 2012)
  9. ↑ Ristininal tehakse õhutõrjerakettidega ajalugu Tallinna Postimees, 09.05.2011 (16. mai 2012)
  10. ↑ Eestis harjutati esimest korda Mistrali õhutõrjesüsteemist laskmist ERR, 10.05.2011 (16. mai 2012)
  11. ↑ Kaitseministeerium hankis Soomest õhutõrjerelvastust Kaitseministeerium, 13.02.2012 (16. mai 2012)
  12. ↑ Õhutõrjujad lasevad rakette Eesti Kaitsevägi, 07.05.2012 (16. mai 2012)
  13. ↑ FOTOD: Ajateenijad lasksid õhutõrjerakettidega mudellennukeid sodiks Delfi, 08.05.2012 (16. mai 2012)
  14. ↑ Tiger helicopter, two new successful Mistral air-to-air firing tests Eurocopter.com, 17.12.1998 (16. mai 2012)
  15. ↑ Mistral Deagel.com (27. mai 2012)

Välislingid [muuda]

Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mistral (raketisüsteem)

Videod [muuda]

Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mistral_(raketisüsteem)&oldid=3625015"