Lõhkelaeng

Allikas: Vikipeedia
Kujulaengu paigaldamine.

Lõhkelaeng ehk laeng on plahvatuseks ettevalmistatud ja sihipäraselt paigaldatud lõhkeaine kogus.

Laengu suurust mõõdetakse massiühikutes ja see sõltub nii kasutatava lõhkeaine kui ka lõhatava materjali omadustest, lõhatava objekti mõõtmetest ja kujust, laengu paigutusest ning lõhkamise eesmärgist. Lõhketööde tegemisel arvestatakse laengusuuruse arvutamisel nii lõhkeaine erikulu kui ka plahvatusel moodustuva purustusala vajalikku suurust.

Lisaks massile iseloomustab lõhkelaenguid veel laengutihedus, mis väljendab laengu massi ja ruumala suhet. Lõhkeaine detonatsioon toimub kõige kiiremini optimaalse laengutiheduse juures. Kui see on liiga väike, võib detonatsiooni asemel toimuda plahvatuspõlemine või plahvatus. Kui see on liiga suur, väheneb jällegi detonatsioonikiirus, kuna keemilise reaktsiooni levik on raskendatud.

Igasugune laeng on tõhusam, kui ta on paigutatud maksimaalselt suletud keskkonda, et energia ülekanne laengult teda ümbritsevale oleks võimalikult suur.

Lõhkelaenguid initseeritakse kas leegi, elektrisädeme või detonatsioonilainega.

Laengute liigitamine [muuda]

Laenguid võib liigitada tulenevalt nende ehitusest, kujust, paigutusest, toimest või valmistusviisist.

Ehituse alusel saab laenguid jagada pidevateks, mille üksikosad ei ole omavahel eraldatud, ja hajusateks, mille osade vahel on kas õhk, topis (liiv, savi jm) või vesi.

Kujust tulenevalt eksisteerivad koondlaengud, piklikud laengud ja kujulaengud. Neist esimesed matkivad üldjuhul purustatava objekti vormi. Piklikud ja koondlaengud erinevad üksteisest külgede suhte poolest – piklikel laengutel on külgede suhe 1:4 või suurem.

Paigutuse järgi on olemas sise- ja välislaengud. Seejuures saab välislaengud liigitada kontaktlaenguteks ja puutevabadeks laenguteks. Välislaengu eriliigi moodustab kumulatiivlaeng.

Toimest sõltuvalt võib pinnase ja kivimite lõhkamisel kasutatavaid laengud jaotuda suru-, kobestus- ja väljapaiskelaenguteks.

Valmistamisviisi alusel on võimalik laengud eristada omavalmistatuteks ja tööstuslikult valmistatud standardlaenguteks.