Mammut

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib väljasurnud loomast; Lukas Moodyssoni filmi kohta vaata artiklit Mammut (film 2009)

Mammut
Fossiilide leiud: Vara-Pliotseenist Holotseenini
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Londilised Proboscidea
Sugukond: Elevantlased Elephantidae
Perekond: Mammut Mammuthus
Brookes, 1828
Mammutipoja mudel

Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased.

Sõna "mammut" tuleb venekeelsest sõnast мамонт, mis omakorda pärineb mansi sõnadest mang ont 'maa sarv'.

Mammutid ilmusid Pliotseenis 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid Euraasias, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.

Võrreldes tänapäeva elevantidega olid mammutid suuruselt palju mitmekesisemad. Kõige suurem mammut Mammuthus imperator, kes elas Põhja-Ameerikas, küündis 5 meetri kõrguseni ja kaalus 12 tonni. Kääbusliigid Mammuthus exilis ja Mammuthus lamarmorae jäid kõrguselt alla 2 meetri ja kaalult alla tonni. Mammutid olid võrreldes elevantidega massiivsema keha, lühemate jalgade ja pikemate kõverate kihvadega. Kihvad aitasid arvatavasti mammutil talvel lume alt toitu otsida. Külma eest kaitsmiseks olid mammutid kaetud tiheda karvastikuga.

Mammutiluu on elevandiluust tugevam ja korduvatu värvigammaga. Maa sees veedetud aastatuhandete jooksul on mammutiluu osaliselt mineraliseerunud ja omandanud selle vältel sageli erilise värvitooni, mis võib ulatuda piimvalgest ja roosakast sinakaslillani. Luunikerdajad hindavad mammutiluud kõrgelt. Seda kasutatakse samaks otstarbeks mis elevandiluudki, kuid see on palju kallim.

Mammuti luustik on märkimisväärselt sarnane india elevandi omaga, ainult et keskmine mammut oli suurem. Tema kihvad võisid olla kuni 4 m pikad ja kaaluda kuni 100 kg. Nad olid kinnitunud ülalõualuusse ja suunatud algul ettepoole, siis käändusid nad ülespoole ja kõrvale.

Mammuti hambad olid kohastunud koreda taimetoidu söömiseks. Tema purihammastel olid arvukad kühmud ja õnarused, mille vastu hõõrudes sai taimi purustada. Purihambaid oli kummagi lõualuu kummaski pooles üks. Nad olid laiemad kui elevandil. Kui hammas ära kulus, siis võis tema asemele kasvada uus hammas nagu india elevandilgi, kellel iga hammas võib vahetuda kuni 5 korda.

Mammutid surid välja viimase jääaja lõpus, üldiselt 10 tuhat aastat tagasi. Osalt põhjustas seda sobivate elupaikade kadu, osalt inimeste jahipidamine. Mammutite väljasuremise põhjused ei ole veel piisavalt hästi selgitatud. Umbes samal ajal suri välja ka ülejäänud megafauna.

Aastal 1993 avaldas ajakiri "Nature" teate kunagise mammutite asurkonna avastamisest Wrangeli saarel. See oli mammutite viimane elupaik ja nende säilmete vanus oli 3500–7000 aastat. Sel ajal elas seal kõige väiksem mammutiliik. Selle väljasuremise põhjused on samuti teadmata, aga tema väljasuremise ajal olid Egiptuse püramiidid juba ehitatud ja Kreekas õitses Mükeene kultuur.

Kogu perioodi jooksul pärast mammutite väljasuremist kuni keskajani oli mammutiluid aeg-ajalt leitud ja neid oli võimalik näha. Kõige levinumad mammutiluud olid hambad. Oma suurte mõõtmetega äratasid nad tähelepanu. Keskajal omistati neid hambaid üldiselt surnud hiiglastele, näiteks trollidele. Valencias näidati mammuti hammast osana püha Christophorose säilmetest ja veel 1789 kandsid püha Vincentiuse kanoonikud oma protsessioonidel mammuti reieluud, väites selle olevat püha Vincentiuse käeluu.

Üksikasjalikumalt sai mammuti anatoomiaga tutvuda pärast seda, kui 1799 leidsid evengid Leena suudme lähedalt terve mammuti laiba, mille kevadveed olid igikeltsast välja uhtunud ja mis oli suurepäraselt säilinud koos liha, naha ja karvadega. Alles 7 aastat hiljem, 1806 jõudis sinna Peterburi Teaduste Akadeemia saadetud teadlane Adams, kellel õnnestus endale saada selle mammuti peaaegu täielik luustik koos ligamentidega, osa nahka, osa siseelundeid, üks silm ja 12 kg karvu. Kõik ülejäänu olid hundid, karud ja koerad ära söönud.

Ürginimeste asulapaikadest on leitud arvukalt mammutiluid. Siberis ja Alaskal on leitud korduvalt mammutite terveid kehi, mis on igikeltsas vahel suurepäraselt säilinud.

On oletatud, et igikeltsas võib mammuti DNA olla säilinud ja et tulevikus saab geenitehnoloogia abil mammuti taastada. Pakutud on mammutite kloonimist, kus emane elevant kannaks ilmale kloonitud mammutibeebi. Esialgu on teadus veel sellest kaugel.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mammutiliikide võrdlev suurus

Traditsiooniliselt on eristatud 11 mammutiliiki:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]