Trollid
Troll (norra troll, taani trold) on mitmete inimesele sarnaste koletuslike kummmaliste olendite ühisnimetus Põhjala mütoloogias. Trollide välimus ja omadused on erinevad. Troll on kasvult kääbus või hiiglane, iseloomult ohtlik, rumal, samas heatahtlik ja lausa naiivne ning mõnikord omab maagilisi võimeid – suudab muunduda näiteks nooreks neiuks. Trollid elavad küngastes, kivide all, koobastes, mägedes ja metsades – tihtilugu paikades, mida inimesed püüavad vältida[1]. Trollid on inetud, räpakad, karvased, krimpsus nägudega ning igivanad.
Trollid on norralaste rahvausundi tähtsaimad tegelased, neis elavad edasi ristiusu poolt kõrvale tõrjutud vanade skandinaavlaste paganlus oma deemonite ja hiidudega. Kristlikus maailmapildis kujutati trolle kurjade vaimudena, kuid norra talurahvas suhtus neisse soojalt ja südamlikult[2].
Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinavias oli ja osaliselt on praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enamvähem kõiki üleloomulikke olendeid. Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka Edda lauludes) katkuvad puid üles, nende silmad on tinataldriku suurused, suu kui veetoober ja käed nii pikad ja jämedad kui palgid. Nad pidavat olema inimestest kümme korda pikemad ja käivad pimeduse varjus näiteks jõuluõlut näppamas[3].
Varasemas folklooris elavad inimvaenulikud trollid kindlustes ning kollitavad pimeduse saabudes piirkonnas elavaid inimesi. Päevavalguse käes troll plahvatab või muutub kiviks. Hilisemates juttudes on trollid sageli inimese suurused või väiksemad olendid, kääbuste või haldjate sarnased[4].
Sarnaselt päkapikkudele toimetavad, koovad ja ketravad ning pruulivad trollid lakkamatult ning tänu oma usinusele on ülimalt rikkad.
Trollide tänapäevasele populaarsusele loodi alus 19. sajandi keskel kui Asbjørnsen ja Moe rahvasuust kogutud trollilood avaldasid ning andsid tõuke nende kasutamisele norra kirjanduses ja kunstis[2].
Skandinaaviast leiab mitmeid paiku, mis on nime saanud trollide järgi. Näiteks Rootsi linn Trollhättan ja mägi Trollkyrka ('Trolli kirik'). Tuntuimad trollidega seotud kohanimed Norras on Trollfjorden, Trollheimen ('Trollide kodu'), Trollhetta, Trollstigen ('Trolliredel'), Trolltindan ja Trollveggen ('Trollisein').
[redigeeri] Trollid Põhjala muusikas, kunstis ja kirjanduses
.jpg)
Tuntud Norra 19. sajandi helilooja Edvard Grieg kirjutas trollidest mitu teost, kaasaarvatud muusika Henrik Ibsen'i draamale Peer Gynt, mille tuntud palad on ka "Mäekuninga koopas" ja "Trollide tants".
Norra dirigent ja helilooja Johan Halvorsen kirjutas süidi "Norske eventyrbilder" (Stseenid Norra muinasjuttudest), op. 37, mille osadeks olid ka "Peik, prinsessen og stortrollet" ('Peik, printsess ja suur troll'), "Trollenes inntog i berget det blå" ('Trollide sisenemine sinisesse mäkke'), "Dans av småtroll" ('Väikeste trollide tants').[5]
Norra rahvamuusikast ja Skandinaavia folkloorist oli tugevalt mõjutatud ka helilooja Geirr Tveitt, kes kirjutas süidi "Trollimeloodiad".
Trollidest on inspiratsiooni saanud ka Norra kunstnik Theodor Kittelsen, kes on eriti tuntud oma illustratsioonidega muinasjuttudele ja legendidele trollidest.
Rootsi lastekirjanduses ei ole trollid loomult õelad, vaid on primitiivsed ja vääritimõistetud. Nende väärtegude põhjuseks on enamasti kombinatsioon tavalistest inimesele omastest iseloomujoontest nagu kadedus, uhkus, ahnus, naiivsus, rumalus ja ignorantsus. Mõndades 20. sajandi alguse Elsa Beskow muinasjuttudes kujutatakse trolle korilastena, kes põgenevad pealetungiva inimtsivilisatsiooni eest.
Tove Janssoni muumitrollide lood on tuntud üle maailma.
[redigeeri] Viited
- ↑ "Norra info – Troll"
- ↑ 2,0 2,1 Kangilaski, J. Norra : maa, rahvas, kunst. Tallinn, Koolibri, 2000. Lk 235
- ↑ 3,0 3,1 Bandini, D. Päkapikud, kääbikud ja trollid. Tänapäev, 2007. Lk 143
- ↑ "Encyclopædia Britannica Online - "troll"
- ↑ MIC Norway: Johan Halvorsen
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Trollid |
- "Trollmoon" – Skandinaavia trollid kunstis ja folklooris
- Art Passions – illustratsioonid Põhjala mütoloogia legendidele ja muinasjuttudele
