DVB-T

Allikas: Vikipeedia

DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu samades sagedusalades nagu analoogtelevisiooni puhulgi.

DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi sageduskanalid on samad, on teised edastusparameetrid erinevad.

Geograafiline jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis ("Digilevi"), lisaks suures osas Aasiast, Aafrikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal, peale selle Kolumbias, Uruguais, Panamas ning Trinidad ja Tobagos.

Ülejäänud Ameerikas, Jaapanis, Koreas ning Hiinas on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (ATSC, DMB-T, ISDB-T), mis pole ühilduvad DVB-T-ga ega ka omavahel. Ühisnimena neile erinevatele ja omavahel mitteühilduvatele standarditele on kasutusel nimetus "maapealne digitaaltelevisioon" (DTT, digital terrestrial television).

Maapealse digitelevisiooni standardid: Riigid kus on kasutuses DVB-T on märgitud sinisega.

Eelised analoogtelevisiooni ees[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T olulisteks eelisteks on samas sagedusalas kuni 10 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (mux, programmide kimp, soome k. kanavanippu), sama suure vastuvõtupiirkonna tagamiseks kuni 20 korda väiksemat saatevõimsust nõudvad saatjad, elektroonse telekava (EPG) ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus ja analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kordused, "lumesadu" jne). Ka on võimalik teatud tingimuste täitmisel mitme kõrvutise saatja töötamine samal sagedusel, kus saatjad enam ei sega teineteist, vaid vastupidi, täiendavad (SFN – Single Frequency Network). Nii saab lihtsa vaevaga paigaldada raadiolevi poolest keerulistesse kohtadesse põhisaatjaga samal sagedusel töötavaid täite- ehk abisaatjaid, mida on ka Eestis viimasel ajal tehtud. Lisaks saab DVB-T multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme.

Miinused võrreldes analoogtelevisiooniga[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T kanalite liigsel pakkimisel halveneb pildikvaliteet, mis on eriti märgatav kiiresti muutuvate kaadrite puhul. Kui analoogtelevisiooni on nõrga signaali puhul ka nö. läbi lume võimalik vaadata, siis DVB-T puhul signaali katkendlikusest tingitud digitaalne müra seda ei luba.

DVB-T Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis opereerib DVB-T võrke AS Levira. Kasutuses on 4 üleriigilist ja 1 mandriosa katvat DVB-T võrku - multipleksi, lühendatult MUX (programmide kimp, soome k. kanavanippu):

  • MUX1 edastab tasuta vastuvõetavaid kodumaiseid kanaleid ning see levib kõikjal Eesti territooriumil[1],
  • MUX2 ja MUX3 on firma AS Starman kasutuses, kes edastab nendes tasulist kanalipaketti (ZUUMtv), mille vastuvõtuks on vajalik teenusepakkuja Conax-vaatajakaart krüpteeritud teenuste avamiseks. Need multipleksid levivad suuremas osas Eestist. Erandite hulka kuuluvad Hiiumaa põhja-, kesk- ja lääneosa, Ruhnu, Sõrve ning Lihula, Märjamaa, Vihula ümbrused ja üksikud teised piirkonnad.[2]
  • MUX4 ja MUX6 koos MUX7-ga käivitati ametlikult 2012. aasta lõpus. Neljas MUX edastab tasuta vastuvõetavat rahvusvahelist uudistekanalit ja kuuendal MUXil toimuvad kodeeritud testid. MUX4 levib ainult Eesti mandriosas.
  • MUX7 töötab DVB-T2 saatestandardiga (vt. allpool) ja pole esimese põlvkonna DVB-T vastuvõtjatega vastuvõetav.
  • MUX5 sagedused anti MUX3 kasutusse pärast UHF-sagedusala 61–69 kanali vabastamist televisioonisaadete alt "digitaalse dividendi"[3] kasuks, mistõttu jääb MUX5 loetelus vahele.
  • Tulevikus on võimalik avada veel MUX8 UHF-sagedusalas (detsimeeterlainealas) ja MUX9 ning MUX10 VHF3 sagedusalas (meeterlainealas).
  • Kõik Eesti DVB-T saatevõrkude kaudu edastatavad televisiooniprogrammid kasutavad MPEG4 AVC (H.264) videopakkimisalgoritmi.

DVB-T2[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T edasiarendus on DVB-T2, mida tavalised DVB-T vastuvõtjad vastu võtta ei suuda. Lisaks võib DVB-T2 vastuvõtuks olla vajalik uut tüüpi antenn, kuna DVB-T2 puhul võivad horisontaal- ja vertikaalpolariseeritud signaalikomponendid esineda samaaegselt. Seni pole mõlema polarisatsiooni koosedastamist rakendatud.

DVB-T2 on alates 2010. aasta lõpust kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis, näiteks Inglismaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Venemaal.

Eestis tehti esimesed testedastused Tallinnas 2010. a alguses – Teletornist[4] ning Kristiina tänava mastist[5], ametlikult käivitati üle-eestiline (v.a. Saare- ja Hiiumaal) DVB-T2 multipleks 2012. aasta detsembris. Aprillis 2013 lisandus Orissaare saatja Saaremaal. MUX7 edastab Eesti Televisiooni ETV1 programmi 1080i ülesskaleeritud kõrglahutusega versiooni.

DVB-T ja DVB-T2 Soomes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomes opereerivad maapealse digitaaltelevisiooni võrke Digita Oy, DNA OY ja Anvia OY. Digita edastab DVB-T süsteemis A-, B-, C- ja E-muxi, DVB-T2Lite süsteemis D-muxi ning on alustanud uue H-muxi tehnilisi teste DVB-T2 süsteemis; Anvia kasutuses on F- ja G-mux UHF-sagedusalas; DNA opereerib VHF-A, VHF-B ja VHF-C muxi meeterlainealas. Anvia ja DNA kasutavad ainult DVB-T2 edastusstandardit.

  • MUX A on reserveeritud Yleisradio Oy 4 tele- ja 3 raadioprogrammi kasutusse. Samuti edastatakse Rootsi SVT WORLD programmi, mis jagab saateaega YLE FEMiga. Lisaks neile kanalitele levib selles muksis 2 kommertskanalit.
  • MUX B, MUX C, MUX E, MUX D, VHF-A, VHF-B, VHF-C on kommertskasutuses vastavalt ringhäälingulubadele. MUX D ja VHF-A sisaldavad ka osade Yleisradio teleprogrammide kõrglahutusformaadis ja Dolby ruumiheliga versioone.
  • MUX F, MUX G ja MUX H hetkel saateid ei edasta.

Maksulised kanalid on krüpteeritud Conaxi ja Viaccessiga.

Kõik Espoo saatejaamast detsimeeteralal edastatavad programmid on heade vastuvõtutingimuste korral vastuvõetavad ka Põhja-Eestis.[6] Madalates mobiiltelefonside mastides asuvad meeterlainesaatjad üle Soome lahe tavaoludes ei levi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]