DVB-T

Allikas: Vikipeedia

DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealse levivõrgu kaudu samadesl sagedusalades nagu analoogtelevisiooni puhulgi.

Geograafiline jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maapealse digitelevisiooni standardid: Riigid, kus on kasutuses DVB-T, on märgitud sinisega.

DVB-T standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, lisaks suures osas Aasiast, kogu Austraalias ja Kesk-Ameerikas. Ülejäänud Ameerikas, Jaapanis, Koreas ja Hiinas on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (ATSC, DMB-T, ISDB-T), mis pole ühilduvad DVB-T-ga ega ka omavahel.

Ühisnimena neile erinevatele ja omavahel mitteühilduvatele standarditele on kasutusel nimetus maapealne digitaaltelevisioon (DTT, Digital Terrestrial Television).

Eelised analoogtelevisiooni ees[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T olulised eelised analoogtelevisiooni ees:

  • samas sagedusalas kümme korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (programmide kimp, inglise k multiplex ehk mux, soome k kanavanippu),
  • sama suure vastuvõtupiirkonna tagamiseks kuni 20 korda väiksemat saatevõimsust nõudvad saatjad,
  • elektroonse telekava (EPG) ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus ja *analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kõrvalkujutised "lumesadu" jne).

Ka on võimalik teatud tingimuste täitmisel mitme kõrvutise saatja töötamine samal sagedusel, kus saatjad enam ei sega teineteist, vaid vastupidi, täiendavad (SFN – Single Frequency Network). Nii saab vähese kuluga paigaldada raadiolevi poolest keerulistesse kohtadesse põhisaatjaga samal sagedusel töötavaid täite- ehk abisaatjaid, mida on ka Eestis viimasel ajal tehtud. Lisaks saab DVB-T multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme.

Miinused võrreldes analoogtelevisiooniga[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T kanalite liigsel pakkimisel halveneb pildikvaliteet, mis on eriti märgatav kiiresti muutuva kujutisega kaadrite puhul. Kui analoogtelevisiooni on nõrga signaali puhul ka n.-ö läbi lume võimalik vaadata, siis ebapiisava signaalitugevuse korral vastuvõtt katkeb.

DVB-T Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis opereerib DVB-T võrke AS Levira. Kasutuses on 4 üleriigilist ja 1 mandriosa katvat DVB-T võrku – multipleksi:

  • MUX1 edastab tasuta vastuvõetavaid kodumaiseid kanaleid ning see levib kõikjal Eesti territooriumil[1],
  • MUX2 ja MUX3 on firma AS Starman kasutuses, kes edastab nendes tasulist kanalipaketti (ZUUMtv), mille vastuvõtuks on vajalik teenusepakkuja Conax-vaatajakaart krüpteeritud teenuste avamiseks. Need multipleksid levivad suuremas osas Eestist. Erandite hulka kuuluvad Hiiumaa põhja-, kesk- ja lääneosa, Ruhnu, Sõrve ning Lihula, Märjamaa, Vihula ümbrused ja üksikud teised piirkonnad.[2]
  • MUX4 ja MUX6 koos MUX7-ga käivitati ametlikult 2012. aasta lõpus. Neljas MUX edastab tasuta vastuvõetavat rahvusvahelist uudistekanalit. Kuuendal MUXil toimusid kodeeritud testid. MUX4 levib ainult Eesti mandriosas.
  • MUX7 töötab DVB-T2 saatestandardiga (vt. allpool) ja pole esimese põlvkonna DVB-T vastuvõtjatega vastuvõetav.

Tulevikus on võimalik avada veel MUX8 UHF-sagedusalas (detsimeeterlainealas) ja MUX9 ning MUX10 VHF III sagedusalas (meeterlainealas).

Kõik Eesti DVB-T saatevõrkude kaudu edastatavad televisiooniprogrammid kasutavad MPEG4 AVC (H.264) videopakkimisalgoritmi.

DVB-T2[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVB-T edasiarendus on DVB-T2, mille vastuvõtuks võib olla vajalik uut tüüpi antenn, kuna DVB-T2 puhul võivad horisontaalselt ja vertikaalselt polariseeritud signaalikomponendid esineda samaaegselt. Seni pole mõlema polarisatsiooni koosedastamist rakendatud.

DVB-T2 on alates 2010. aasta lõpust kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis, näiteks Inglismaal, Soomes, Rootsis, Itaalias, Venemaal.

Eestis tehti esimesed testedastused Tallinnas 2010. a alguses – Teletornist[3] ning Kristiina tänava mastist[4], ametlikult käivitati üle-eestiline (v.a. Saare- ja Hiiumaal) DVB-T2 multipleks 2012. aasta detsembris. Aprillis 2013 lisandus Orissaare saatja Saaremaal.

MUX7 on võimeline edastama Eesti Televisiooni ETV1 programmi 1080i-süsteemile ülesskaleeritud kõrglahutusega versiooni.

DVB-T ja DVB-T2 Soomes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soomes opereerivad maapealse digitaaltelevisiooni võrke Digita Oy, DNA OY ja Anvia OY. Digita edastab DVB-T süsteemis A-, B-, C- ja E-mux’i, DVB-T2Lite süsteemis D-mux’i ning on alustanud uue H-mux’i tehnilisi teste DVB-T2 süsteemis; Anvia kasutuses on F- ja G-mux UHF-sagedusalas; DNA opereerib VHF-A, VHF-B ja VHF-C mux’i meeterlainealas. Anvia ja DNA kasutavad ainult DVB-T2 edastusstandardit.

  • MUX A on reserveeritud Yleisradio Oy 4 tele- ja 3 raadioprogrammi kasutusse. Samuti edastatakse Rootsi SVT WORLD programmi, mis jagab saateaega YLE FEMiga. Lisaks neile kanalitele levib selles muksis 2 kommertskanalit.
  • MUX B, MUX C, MUX E, MUX D, VHF-A, VHF-B, VHF-C on kommertskasutuses vastavalt ringhäälingulubadele. MUX D ja VHF-A sisaldavad ka osade Yleisradio teleprogrammide kõrglahutusformaadis ja Dolby ruumiheliga versioone.
  • MUX F ja MUX G hetkel saateid ei edasta.
  • MUX H on kasutuses HbbTV ehk hübriidtelevisiooni testplatvormina, edastades TV Etusivu nimelist teenust. Samuti on eetris 2 telekanalit.

Maksulised kanalid on krüpteeritud Conaxi ja Viaccessiga.

Kõik Espoo saatejaamast detsimeeteralal edastatavad programmid on heade vastuvõtutingimuste korral vastuvõetavad ka Põhja-Eestis.[5] Digita DVB-T2 saatjad (MUX D ja MUX H) leviulatus on ülejäänud muksidega võrreldes tunduvalt suurem. Madalates mobiiltelefonside mastides asuvate meeterlainesaatjate signaal üle Soome lahe tavaoludes ei levi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]