DVB-T
DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi sageduskanalid on samad, on teised edastusparameetrid erinevad.
Sisukord |
[redigeeri] Geograafiline jaotus
DVB-T standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis ("Digilevi"), lisaks suures osas Aasiast, Aafrikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal, peale selle Kolumbias, Uruguais, Panamas ning Trinidad ja Tobagos. Ülejäänud Ameerikas, Jaapanis, Koreas ning Hiinas on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (ATSC, DMB-T, ISDB-T), mis pole ühilduvad DVB-T-ga ega ka omavahel.
[redigeeri] Eelised analoogtelevisiooni ees
DVB-T olulisteks eelisteks on samas sagedusalas kuni 10 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (mux), sama suure vastuvõtupiirkonna tagamiseks kuni 20 korda väiksemat saatevõimsust nõudvad saatjad, elektroonse telekava (EPG) ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus ja analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kordused, "lumesadu" jne). Ka on võimalik teatud tingimuste täitmisel mitme kõrvutise saatja töötamine samal sagedusel, kus saatjad enam ei sega teineteist, vaid vastupidi, täiendavad (SFN - Single Frequency Network). Nii saab lihtsa vaevaga paigaldada raadiolevi poolest keerulistesse kohtadesse põhisaatjaga samal sagedusel töötavaid täite- ehk abisaatjaid, mida on ka Eestis viimasel ajal tehtud. Lisaks saab DVB-T multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme.
[redigeeri] DVB-T Eestis
Eestis opereerib DVB-T võrke AS Levira. Kasutuses on 3 võrku (multipleksi), esimeses edastatakse tasuta vastuvõetavaid kodumaiseid kanaleid ning see levib kõikjal Eesti territooriumil[1], teist ja kolmandat kasutab AS Starman, kes edastab nendes tasulist kanalipaketti (zuum-tv), mida saab vastu võtta vaid omades nende poolt väljastatud kiipkaarti, mis toimib võtmena. Need multipleksid levivad suuremas osas Eestist. Erandite hulka kuuluvad Hiiumaa põhja- ,kesk- ja lääneosa, Ruhnu, Sõrve ning Lihula, Märjamaa, Vihula ümbrused ja üksikud teised piirkonnad.[2]
[redigeeri] DVB-T2
DVB-T edasiarendus on DVB-T2, mida tavalised DVB-T vastuvõtjad vastu võtta ei suuda. Lisaks võib DVB-T2 vastuvõtuks olla vajalik uut tüüpi antenn, kuna DVB-T2 puhul võivad horisontaal- ja vertikaalpolariseeritud signaalikomponendid esineda samaaegselt. DVB-T2 on seni vaid testimise järgus, k. a. ka Tallinnas 2010. a algusest - Teletornist[3] ning Kristiina tn. mastist[4].
