Francesco Geminiani

Francesco Geminiani [džemini´aani] (5. detsember 1687 Lucca, Toscana – 17. september 1762 Dublin) oli itaalia viiuldaja, pedagoog, helilooja ja muusikateoreetik/-kirjanik.

Ta oli viiulimängija Giuliano G. poeg. Õppis viiulit Milanos C.A.Lonati ja Roomas Corelli ning kompositsiooni Napolis A.Scarlatti juures. 1707–10 mängis viiulit Lucca linnaorkestris / 1711–1713 juhatas orkestrit Napolis. Al 1714 London / Dublin solist/pedagoog, oli Händeli orkestris kontsertmeister, al 1733 debüteeris dirigendina Londonis /Dublinis. 1749–1755 Pariis, seejärel taas Inglismaa. Tema Viiulikool 1740 üks esimesi omataolisi. Kirjutanud ka raamatud "Saatetehnika" I/1756 & II/1757 ja "Kitarrimängu kunst" (The art of playing the guitar or citra)1760 Edinburg, komponeerimisest (Being a sure guide to harmony and modulation, 1742 Amsterdam; A treatise of good taste...1749)jt Õpilasi Suurbritannias ja Iirimaal – Ch.Avison / M.Dubour, M.Festing. Pedagoogitöö oluline inglise/iiri viiulikoolkonna arendamises. LOOMING: 2 kogu viiulisonaate con basso continuo 1716/1739, 2 kogu concerto grossosid 1732/1733, kogu sonaate sooloviiulile 1705 ja tšellole bassiga 1739, triosonaate, klavessiinipalu