Kaudtuli

Allikas: Vikipeedia
Kaudtulelaskmine. Haubitsa õiges suunas sihtimiseks kasutatakse kollimaatorit (esiplaanil kolmjalal).

Kaudtuli ehk kaudtulelaskmine on tulistamine maismaal või veekogul asuva relva või relvasüsteemi poolt reeglina maismaal asuva, kuid tulepositsioonilt mitte nähtava sihtmärgi pihta.

Nimetatakse ka kaudtuletoetuseks või suurtükiväetuleks.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaudtuld lasti suurtükkidest lahingutes juba aastasadu tagasi, kuid meetodid ei olnud väga täpsed ja kindlad. Näiteks kasutati kaudtuld vähesel määral juba Waterloo lahingus. Täpsemini välja arvestatud ja suunatud kaudtuld hakati laialdaselt kasutama 19. sajandi lõpul seoses relvastuse ja tehnoloogia arenguga. 1889. aastal ilmus Venemaal selleks ka esimene teadaolev vastav juhend. Laialdaselt kasutati kaudtuld juba Vene-Jaapani Sõjas. Alates 1906. aastast võeti erinevates riikides kasutusele kasutajasõbralikumad suurtükkide panoraamsihikud.

Alates Esimesest maailmasõjast on enamus konventsionaalsete sõdade kaotustest põhjustatud kaudtulest.

Põhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaudtule laskmise ja korrigeerimise lihtsustatud näide

Kaudtulelaskmine toimub üldjuhul vastasega kokkupuutes tegutsevate ja kaugemal positsioonil asuvate sõjaväelaste koostööna.

Efektiivseks kaudtulelaskmiseks on põhimõtteliselt vaja:

  1. Määrata relva (relvasüsteemi) tulepositsiooni täpne asukoht ja põhisuund,
  2. Määrata mõjutamist vajava sihtmärgi asukoht ja edastada tulepositsioonile ,
  3. Arvutada ballistiliste andmete alusel relva (relvasüsteemi) laskeseadme tõstenurk ja suund sihtmärgi tabamiseks,
  4. Suunata relva (relvasüsteemi) laskeseade arvutatud tõstenurga ja suunaga sihtmärgi tabamiseks.
  5. Laadida relv (relvasüsteem) ette nähtud laskemoonaga,
  6. Tulistada relvast laskemoon sihtmärgi pihta,
  7. Vaadelda ja fikseerida tule mõju sihtmärgis.

Relvastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kasutatavd kaudtulerelvad on:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]