Laiujur

Allikas: Vikipeedia
Laiujur
Dytiscus latissimus.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Mardikalised Coleoptera
Sugukond: Ujurlased Dytiscidae
Perekond: Ujur Dytiscus
Liik: Laiujur
Ladinakeelne nimetus
Dytiscus latissimus
(Blunck, 1923)

Laiujur (Dytiscus latissimus) on röövtoiduline mardikas ujurlaste sugukonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiujuri areaal on valdavalt Euroopa: Austria, Valgevene, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luxembourg, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Rootsi, Šveits ja Ukraina. Laiujurit on leitud ka mõnedest Eesti seisuveekogudest.

Välisehitus ja eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiujur on ujurite perekonna suurim esindaja. Tema tagakeha on laienenud. Laiujuri vastseid saab hõlpsalt eristada teistest ujurlaste vastsetest selle poolest, et nende pea eesserv on nõgus (teistel kumer).

Laiujur eelistab elada väikestes tiheda taimestikuga seisuveekogudes, kuhu ulatub ka päikesekiirgus.

Laiujur nagu teisedki ujurid on eranditult röövtoiduline: peatoidus on paljud veeputukad, näiteks sõudurlased (Corixidae), samuti mitmed vähilised.

Kaitsestaatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudes riikides on ta loetud ohustatud liigi või eriti ohustatud liigi alla. Eestis ei kuulu ta punasesse raamatusse.

Laiujuri vähenemise põhjuseks on veekogude eutrofikatsioon ja kinnikasvamine – need tegurid toovad endaga tavaliselt kaasa valgusrežiimi muutusi, mis mõjutavad negatiivselt laiujuri elutingimusi.