Askees

Allikas: Vikipeedia

Askees (kreeka ἄσκησις (áskēsis) 'harjutus, 'treening') ehk asketism on usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Selle eesmärkide taotlemisest tulenevad selle vahendid, mis võivad väliselt ilmneda ka enesepiiramise ja -eitamisena (Zhuangzi "enese matmine"). Muutudes eesmärgiks omaette, on see oma äärmuslikes vormides seotud raskete vannete (tõotuste) andmise ja enesepiinamisega.

Seda laadi praktikad on täheldatavad kõikides traditsionaalsete kultuuride tüüpides. Algses tähenduses oli askees seotud mistahes distsiplineeritud praktika vormiga. Hiljem sai see kristluses maistest sihtidest loobumise ja kõrgemate intellektuaalsete ja vaimsete eesmärkide saavutamise tähenduse.

Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks.

Acharya Pushpadantasagara, Digambara Jain mungad

Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne).

Negatiivne askees on vähem tuntud ja harrastatud, see on eelkõige levinud Ida usundites. Seal ei proovita mitte maisest ja ebapuhtast vabaneda, vaid antakse sihiteadlikult voli ka naudinguliialdustele, mis nõuab aga kõrget teadvuseseisundit (näiteks budistlik tantrism).

Klassikalises joogas askeesiks tõlgitavat sõna tapas't on enamasti mõistetud kui ülimat mõõdukust. Sõna teine tähendus on linnu haudumissoojus. Kõrgeimaks askeesiks on nimetatud hingamispeetust (pranayama). Tantrajaana pärimuslike koolide aluseks oleva dumo (snskr. candali) ehk sisemise soojuse üheks oluliseimaks genereerimisvahendiks on ülim kaastunne ja hingehoidmine. See sisemine soojus on ka tõelise kristliku askeesi olemuseks. Tuntud on ka Buddha ütlus äärmusi vältivast kuldsest keskteest.

Tsitaate[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda (reguleerida). Pühim Patriarh Kirill

Allikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tarmo Kulmar. Üldine usundilugu I, õppesõnastik. Tartu 2000)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]