Tartu Ülikooli Raamatukogu

Semiootik Juri Lotmani mälestusmärk raamatukogu ees. Raamatukogu on näha tagaplaanil.

Raamatukogu fassaad.

Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips).

Tartu Ülikooli Raamatukogu (ametlik lühend TÜR) on üldkasutatav, universaalne teadusraamatukogu kõigis Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Raamatukogus on 3,7 miljonit trükist, neid on 62000 laudimeetrit.

Varasem ajalugu

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli, mis tegutses aastatel 1632–1656 Academia Gustaviana ja 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina nime all. Ülikooli juurde kuulus ka umbes 3300-köiteline raamatukogu, mis pärast ülikooli tegevuse katkemist 1710. aastal evakueeriti Rootsi, kus selle põhiosa 1717. aastal ühendati Stockholmi Kuningliku Raamatukoguga. Enamiku sellest kogust moodustas umbes 2700 Rootsi diplomaadile N. Gyldenstolpele kuulunud raamatut, mis viimane kuningas Karl XI korraldusega kinkis 1690. a. Academia Gustavo-Carolina'le.

Tartu Ülikooli Raamatukogu peab oma sünniaastaks siiski 1802. aastat, kui Tartus taasavati ülikool. Ülikooli esimese allasutusena alustas tegevust raamatukogu umbes 4000 trükisest koosneva koguga. Raamatukogule sai aluseks rohkem kui 350-köiteline kogu 1800. aastast, suurvürst Konstantin Pavlovitši Peterburi Marmorpalees asutatud raamatukogu. Raamatukogu asus kuni 1982. aastani Tartu Toomkiriku kooriosas.

Tartu Ülikooli raamatukogu komplekteeriti algusest peale kindlate põhimõtete järgi:

• raamatuid hinnati nende teadusliku väärtuse järgi,
• osteti ainult õppe-ja teadustööks vajalikku ülikoolis õpetatavatel erialadel,
• perioodika hankimisel püüti vältida lünki,
• peale uudisteoste muretseti ka vanemaid teoseid antikvariaadist.

Raamatuid osteti mitmest kohast: Saksamaalt, Peterburist, hiljem ka Inglismaalt ja Itaaliast. Jooksva raamatuproduktsiooni kõrval osteti rohkesti vanemaid väljaandeid antikvariaatidest, eraisikutelt, oksjonitelt.

I maailmasõja ajal evakueeriti suurem osa raamatukogu varadest Voroneži, kus raamatud seisid lahti pakkimata Tartusse tagasitoimetamiseni. Iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes hakkas Tartu Ülikooli Raamatukogu oma direktori Friedrich Puksoo (1890–1969) juhtimisel täitma ka rahvusraamatukogu funktsioone. Fr. Puksoo tõi esimesena esile teadusraamatukogude neli kõige olulisemat ülesannet:

• retrospektiivse rahvusbibliograafia "Eesti raamatute üldnimestik 1535–1917" koostamine,
• teadusraamatukogude koondkataloogi koostamine väliskirjanduse osas,
• otstarbekas raamatukogude ühendamine (näit. TÜR, AR, ka EBA),
• summade suurendamine teadusraamatukogudele kirjanduse hankimiseks.

Aastast 1919 saadi Eestis ilmuva kirjanduse sundeksemplarid, mille alusel koostati iga kuu ilmuvat registratsioonibibliograafiat "Eesti raamatute üldnimestik" (1924–1939).

Nõukogude aeg

Nõukogude okupatsioon 1940. aastal tõi suuri muutusi raamatukogu töös: peaasjalikult asuti nüüd komplekteerima nõukogude kirjandust ja suures eksemplaarsuses õpikuid ning ühiskondlik-poliitilist kirjandust. Alates 1946. aastast sai raamatukogu NSV Liidu venekeelse tasulise sundeksemplari ülikooli profiili kuuluvatelt aladelt. Lääne-Euroopas ilmunud kirjanduse osakaal juurdekasvus vähenes. Teise maailmasõja järel rakendati töös nõukogude raamatukogunduse printsiipe ja töömeetodeid (nõukogude võimu jaoks keelatud raamatute hoidmiseks asutati erihoid jn.). Nõukogude perioodil kasvasid fondid jõudsalt, seda peamiselt siiski suure eksemplaarsuse arvel. 1958. aastal nimetati raamatukogu teaduslikuks raamatukoguks, seoses sellega suurenes koosseis, avardusid võimalused bibliograafia- ja teadustööks, kujundati välja restaureerimisosakond. Regulaarselt hakkasid ilmuma raamatukogu publikatsioonid, toimuma teaduskonverentsid ja seminarid.

== Tänapäeva kakaga Seoses "raudse eesriide" langemisega 1980-ndate aastate lõpul ja Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal leidsid raamatukogus aset suured muutused – endisest raamatute kogust pidi saama nõudliku lugeja kõiki vajadusi rahuldav informatsioonikeskus.

Raamatukogu praegune hoone avsittati lugejatele 22. veebruaril 1982. aastal, selle hoidlates on ruumi 5,6 miljonile trükisele, lugemissaalides 1097 kohta. Lisaks õppe-, teatme- ja erialalugemissaalidele on majas ka muusika- ja keeleõppekeskus, raamatumuuseum, individuaaltööruumid. Konverentsiteenust pakub konverentsikeskus. Raamatukogul on viis filiaali, mis asuvad ülikooli õppehoonetes (biomeedikumi, füüsika-, keemia- ja majandusraamatukogu), humanitaarraamatukogu koos ülikooli arhiiviga on samuti omaette hoones. 1992. aastast on raamatukogu Euroopa Liidu dokumentatsioonikeskus.

1990. aastal tähistati laialdaselt raamatuteadlase ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktori Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäeva. Raamatukogu osaleb Fr. Puksoo auhinna väljaandmisel.

12. mail 1993 võeti raamatukogus eksemplaride arvestuses arvele 5-miljones trükis. Kevadel 1993 käivitati Eesti esimene veebiserver, serveri nimeks oli toona kilu.utlib.ee, säilinud on veebitõmmist aastast 1996: http://web.archive.org/web/19961218174559/http://utlib.ee/ 29. novembril 1994 sisestati esimesena Eesti raamatukogudest esimene kirje oma arvutikataloogi INGRID. Alates 1999. aastast on raamatukogus kasutusel elektrooniline infosüsteem INNOPAC.

Eesti raamatukogudes tööd alustanud elektrooniline kataloog ESTER on jõudmine uuele tasandile raamatukogude lugejateeninduses. Oluline on koostöö teaduskondadega erialakogude komplekteerimise valdkonnas. Väga oluliseks tuleb pidada õppematerjalide kättesaadavuse parandamist.

Oluliselt mõjutas raamatukogu tegevust Eesti Raamatu Aasta kestvusega 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001. Raamatukogu osales raamatuaasta ettevõtmistes kolmes plaanis: näitused, konverentsid, trükised. Kõige rikkalikumal Eesti raamatunäitusel eksponeeriti 2434 trükist, illustreerivat lisamaterjali oli paigutatud 10 stendile.

18. oktoobril 2005 kuulutati välja Heateenindus.ee poolt korraldatud konkursi HEA TEENINDUSTEGU 2005 võitjad. Aasta 2005 Teenindustegu on Tartu Ülikooli Raamatukogu teenindusprojekt "Kuidas ületada kliendi ootusi: projekt Ööraamatukogu." Eksamiperioodil selgus, et raamatukogu ajad ei vasta üliõpilaste vajadustele. Nii sündiski projekt, mille käigus pikendatakse eksamite ajal raamatukogu lahtioleku aega, et üliõpilased saaksid oma raamatud kätte ka hilistel õhtutundidel. Sama projekt pälvis ka publiku lemmiku tiitli ja Hansapanga eripreemia.

2006. aasta novembris esitas TÜ Raamatukogu konkursile 5th IFLA International Marketing Award 2007 projekti "Ööraamatukogu ja tudengiemade raamatukogu". Esitluse pani kokku teenindusosakonna juhataja Olga Einasto, Tartu Ülikooli Raamatukogu tunnustati esikohaga. Konkursil osales 24 projekti 12 riigist. (Argentina, Austraalia, Kanada, Horvaatia, Eesti, Soome, Peruu, Holland, Portugal, Singapur, Ühendkuningriik, USA). Teise ja kolmanda koha said Mladen Masar (Zadari rahvaraamatukogust) ja Doris Yyon Samanez Alzamora Peruu Lima rahvaraamatukogust.

Raamatukogu ajaloos olulised inimesed

Raamatukogu esimene direktor oli kõnekunsti, klassikalise filosoofia, kirjandus- ja kunstiajaloo professor Johann Karl Simon Morgenstern, kes oma 37 tegevusaasta jooksul komplekteeris rikkaliku fondi. Ta on paigutanud 18 köitesse 3000 kirja ligi 700 isikult, kellest suurem osa on ära märgitud teatmeteostes. Kirjade korrespondentideks on kõige erinevamate alade inimesed, teiste hulgas Preisimaa kuningas Friedrich I, erilist uhkust tundis Morgenstern kirjade üle, mille olid talle saatnud Friedrich von Schiller, Johann Wolfgang von Goethe ja Immanuel Kant

1919. aastal valiti Friedrich Puksoo raamatukogu juhataja kandidaadiks ja 1920. aasta algul juhatajaks, kellena ta töötas 25 aastat järjest. Kvalifikatsiooni tõstmiseks sooritas ta rohkesti õppe- ja uurimusreise mitmetesse Euroopa maadesse – 1919. aastal Soome, kus ta töötas kõigis Helsingi ülikooli raamatukogu osakondades, 1920. a. tutvus ta Petrogradi ja Moskva raamatukogudega, 1922. aastal käis Saksamaal ja Austrias, 1924. aastal Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias, 1925 ja 1931 Taanis ja Rootsis, korduvalt käis ta Lätis ja Soomes.

TÜ Raamatukogu direktoreiks on hiljem olnud teiste seas Aimi Hiir (1951–1962), Laine Peep (1962–1990), Malle Ermel (1990–1995, alates 2010 direktori kohusetäitja), Peeter Olesk (1995–1999), Toomas Liivamägi (1999–2004), Martin Hallik (2005–2010).

Osalus erialaorganisatsioonides

TÜR on järgmiste koostöö- ja erialaorganisatsioonide liige:

• ELNET Konsortsium
• Eesti Muusikakogude Ühendus
• The European Information Association (EIA)
• European Association for Health Information and Library Association
• Bibliotheca Baltica
• International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML)
• Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche (LIBER)
• International Association of Law Libraries (IALL)

Välislingid

• Raamatukogu koduleht