Ivolga klooster

Allikas: Vikipeedia
Ivolga kloostri peatempel (1983. aasta novembris)

Ivolga klooster (vene keeles Иволгинский Дацан; burjaadi keeles Тугэс Баясгалантай Улзы номой Хурдын Хиид) on budistlik klooster Burjaatias.

Ivolga klooster on burjaatide jaoks budistliku traditsiooni taastamise sümbol.

Koha leidmise lugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algul pakkusid ametivõimud võimalust ehitada klooster Palja mäe jalamile, kuid laamad ei olnud selle kohaga nõus, seejärel Ulan-Ude lennuvälja tagust maa-ala, kuid see ei sobinud asukoha tõttu. Ivolga rahvas pakkus ise kolmandat kohta, kuid võimud keeldusid põhjendusega, et head põllu- ja karjamaad ei saa nii kasutu nähtuse peale nagu budism raisata. Selle asemel pakuti burjaatidele templi asupaigaks vesist ja soist maa-ala enne mäejalamit, millega nad olid sunnitud leppima.

Läksid vanakesed koos võimuesindajatega tulevast templi asupaika üle vaatama. Üks komisjoni auväärne "tudike" oli valgel hobusel. Tahtsid mäele lähemale minna, kuhu oli kloostri jaoks koht plaanitud, kuid vanakese valge hobune hakkas tõrkuma ega liikunud enam sammugi paigalt. Nii otsustati rajada Ivolga datsani esimene dugan mitte vastu mäge, nagu oli soovitud, vaid eemale oru serva. Lõpuks olevat valge hobune tigedusest veel kogu ümbruse täis pissinud, protestiks inimeste mõistmatuse vastu koha valiku osas."

Datsanist on oma tund aega astuda mäe alla, kuhu seda algul plaaniti rajada.


Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1930. aastatel suleti Nõukogude Venemaal kõik budistlikud kloostrid ja templid. Laamad vahistati ja pandi vangilaagritesse, kus paljud neist hukkusid. Osa munkadest tapeti. Kokkuvõttes Burjaatia gelukpa traditsioon peaaegu hävitati. Pärast sõda vabastati laagritest need vähesed laamad, kes olid ellu jäänud.

Taga-Baikalisse saabudes asusid vabanenud mungad kohe võimudelt luba taotlema, et taastada budistlik traditsioon Burjaatias.

Burjaatias oli neil aastail laamasid, kes toimetasid külades salajasi teenistusi, kuid ametlikult oli religioosne tegevus seadusega karistatav.

1944. aasta suvel organiseeris Did-hambo Galsanov koos mõne laamaga Burjaatias kampaania Nõukogude kodumaa ja Punaarmee materiaalseks toetuseks. Tehti suur korjandus, mille käigus koguti 353,1 tuhat rubla, mis anti üle Nõukogude armeele.

Raha annetasid ka:

  • Galsanov Haidul (Did-Hambo) — 90 000 rubla
  • Darmajev L.N. — 34 000 rubla
  • Tarasunov Tshagdur (Gabzyi) — 70 000 rubla

Burjaatiast läks budistide rahalist toetust Moskvas üle andma Did-hambo ja tema abiline Tshagdur Tarasunov. Vastutasuks said nad seltsimees Stalinilt tänukirja.

Pärast Galsanov Haidul-ini eraldi visiiti Moskvasse Stalini juurde palvega anda ametlik luba budismi jaoks oli Stalin nõus asja arutama, kui Galsanov leiab 16 inimest, kes on nõus sellele avaldusele alla kirjutama.

Raske oli leida inimesi, kes nõustuksid alla kirjutama templi ehituse avaldusele, mida nõudis Stalin. Burjaatias kohtas ta esimesena Bidija Dandaroni, kes kohe avaldusele alla kirjutas. Galsanovi ja Dandaroni allkirjad jäid kauaks ootama, kuni leiti ülejäänud 14 isikut, kes soostusid nime alla panema, mis tol ajal võrdus poliitilise väljaastumisena võimude vastu. Need, kes alla kirjutasid, olid kõik üle 10 aasta vangilaagrites kinni istunud vanad laamad, kellel puudus nii respekt kui hirm nõukogude võimu vastu.

Lõpuks andsid võimud burjaatide pika mangumise peale loa avada esimene budistlik tempel. 1945. aastal anti selle kohta ametlikult välja määrus (Постановление Совнаркома БМАССР от 2 мая 1945 г. за № 186-ж об открытии буддийского храма «Хамбинское Сумэ» в улусе Средняя Иволга).


Juba 1945. aasta jaanuaris kinnitasid võimud tulevase Ivolga templi juurde ametisse kultuseteenritena kolm kodanikku. Kõik nad olid lapsepõlves kloostris hariduse saanud endised laamad: Rintšen Dorzo Zamjanov (gabza), Žirab Dzamtso Dorzijev ja Luvsang Nima Darmajev.

Loodi Budistide Ajutine Vaimne Keskvalitsus (Временное Центральное Духовное Управление буддистов (ВЦДУБ)). Selle asutajad ja liikmed olid Luvsang Nima Darmajev, Dagba Dorzijev, laama Rintšen Dorzo Zamjanov, laama Sambu Zigmitov, gabzõi-laama Homušku Amurta, Haidul Galsanov, Bato Zalsanov ja Dorzi Tsõirenzapov. Koosolekul valiti ka Pandido hambo-laama, kelleks sai Luvsang Nima Darmajev.

Pärast esimese templi ehk dugani avamist hakkasid burjaadid seda kohe kasutama.

  • 1946. aastal osales teenistustel kuni 1000 inimest.
  • 1947. aastal osales teenistustel kuni 3000 inimest.
  • 1948. aastal osales teenistustel kuni 800 inimest.
  • 1949. aastal osales teenistustel kuni 1340 inimest.

1947. aastal otsustati tempel (dugan) viia üle teisele kohale. Poole aasta jooksul võeti hoone maha ja ehitati uude kohta uuesti üles. Lisati veel 14 meetri pikkune kõrvalhoone. 1948 lisati juurde veel väike teise korruse osa. 1948. aastal tõi hambo-laama Luvsang Nima Darmajev templi katusele hirved ja datsanile anti nimeks Daši Tšoinhorlin (Даши Чойнхорлин).

1951. aastal eraldati juba ametlikult maa kloostri ehitamiseks, sest eelmine oli ette nähtud vaid templi jaoks. Samal aastal ehitati 6 maja laamade tarbeks ja tehti kloostri tarvis kaev.

1956. aastal valiti Pandido hambo-laama troonile Ješei Dorzi Šarapov, kuna Luvsang Nima Darmajev oli jäänud liiga vanaks, et enda kohustustega hakkama saada. Šarapov oli troonil 6 aastat ja tegi palju ära budismi arenguks nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal.

Hambo-laamana rajas ta suhted budistidega välismaal. 1956. aasta novembris sõitsid Pandido hambo-laama Dorzi Šarapov, Did-hambo-laama Dzjambal Dorzi Gombojev ja Teaduste Akadeemia sekretär Sandzje Dölökov Nepaali Katmandusse IV Ülemaailmsele Budistide Konverentsile esindama Nõukogude Liidu budiste. Nad viibisid Katmandus 15. novembrist kuni 28. detsembrini 1956.

Burjaadi laamad kohtusid Nepaalis ka kahe Eestist pärit munga Karl Tõnissoni (Vend Vahindra) ja Friedrich Lustigiga, kes tol ajal elasid pagulastena Birmas. Tollest asjast on säilinud ka foto burjaadi laamade ja Eestimaalt pärit munkadega Boudnathi stuupal.

Konverentsil oli 24.29. november pühendatud Buddha 2500. sünniaastapäevale. 26. novembril külastas Burjaatia laamade esindus Hiina saatkonda, kus kohtuti Dalai-laama ja Pantšen-laamaga, kes tol ajal olid koalitsioonis Hiina kommunistidega. See oli ka mõlema Tiibeti esindaja Kathmandu Hiina saatkonnas asumise põhjus.

Dalai-laama olevat kohtumisel burjaatidega soovinud neile õnne, edu ja jõudu kõigi burjaadi ja nõukogude Venemaa budistidele, soovis, et kahe suure riigi Hiina ja NSV Liidu sõprus paisuks aina suuremaks, ja lootis, et burjaadid aitavad sõpruse kasvamisele kaasa. Venemaal on budism olnud usuline traditsioon ka Tuvas ja Kalmõkkias, kus samuti arvestati Pandido hambo-laamaga Burjaatiast. Kõigile osalejatele jäi kohtumisest väga sümpaatne mulje.

Lustig ja Vend Vahindra olevat samuti Dalai-laamaga kohtunud, väitsid burjaadid. Hiina ja NSV Liit olid neil aastatel üliheades suhetes ja eesti mungad olid aastaid asjatult palunud Birmas asuvast Nõukogude Liidu saatkonnast mingit tõendit, mis aitaks neil Hiinalt saada luba sissesõiduks Tiibetisse. Mõlemad eestlased olid tuntud antikommunistlike vaadete poolest, mille tõttu neid vaevalt saatkonda oleks lastud. Veel vähem oleks neile antud võimalus ametlikult Dalai-laamaga ja Pantšen-laamaga kokku saada.

1963. aastal sai Pandido hambo-laama troonile Did-hambo laama Dzjambal Dordzi Gombojev ja jäi sinna kuni 1984. aastani. Tema ajal ehitati valmis Ivolga kloostrikompleks.

1970. aasta augustis ehitati suur puidust tempel (20×20 m). Ehitati kloostri katlamaja ja garaaž autodele. Suurema osa töödest tegid usulised, kes saabusid üle kogu Burjaatia, töötades tasuta, lisaks annetasid nad suuri summasid kloostrile uute templite püstitamiseks. Tempel sai nimeks Gandan daši tšoinhorlin (ГАНДАН ДАШИ ЧОЙНХОРЛИН).

1970. aastal lubasid võimud tänu kahe Hambo-laama, Dordzi Gombojevi Burjaatiast ja Gombozav Mongooliast, asjaajamisele avada Mongoolias Ulan-Batoris asuva kloostri Gandantektšenliin hiid (Гандантэкчэнлийн хийд) juures budistlik instituut. Seal on õppinud mitu põlvkonda burjaadi laamasid, samuti mongolid. Esimesi õpilasi oli 9. Seda võib lugeda budistliku traditsiooni ametlikuks taastamiseks nii Burjaatias kui Mongoolias.

1970-1973 ehitati eraldi puust väike tempel Buddha Maitreja auks. Templis asub Maitreja kuju, mille kinkisid Mongoolia budistid.

1976. aasta veebruaris põles peatempel kuni vundamendini maha. Lühikese ajaga kogus Pandido Hambo-laama Dordzi Gombojev usulistelt üle Burjaatia vajaliku summa raha ja sama aasta novemnbris loeti esimesed tekstid uues templis, mis ehitati vana kohale.

1978 ehitati stuupa Naiman Otoši Suburga (Найман Отоши Субурга), mis oli pühendatud 8 Meditsiini Buddhale.

Pärast Dzjambal Dordzi Gombojevit sai hambo-laamaks Žimba Erdinejev.


Klooster[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nüüdseks ehitati Ulan-Udesse uus klooster Hambõn Hure datsan (Улан-Удэнский Дацан Хамбын Хурэ), mis on Hambo-laama asupaik vana Ivolga asemel.

Peatempel Tsoltšen-dugan (Цогчен-дуган) on ehitatud mandala põhimõttel. Templit valvavad 12 kivist lõvi. Templi teisele korrusele on paigutatud lae alla riiulitele 1000 Buddha kuju. Ivolga kloostri ja templi pea-kaitsejumalus on Palden Lhamo.

1991. aastal avati Ivolgas ametlikult esimene filosoofia teaduskond Tsoira pärast 60 aastat. See kannab nimetust Daši Tšoinhorlin. Kloostril on aastaid olnud suur raamatukogu.

Kloostris on 5 suurt stuupat (suburgan). Üks neist on pühendatud Agvan Doržijevile ja seda kutsuvad kohalikud Kalatšakra ehk Šambala stuupaks. Buddha Šakjamunile on samuti pühendatud üks stuupa.

Kloostri keskel on pisikene suurte klaasist akendega hoone, kus kasvab bodhipuu, mis toodi Indiast Bodhgaya lähedalt, kus Buddha saavutas valgustatuse.

Eesti budistidest on paljud Ivolga kloostrit külastanud ja seal ka õppinud. Ivolga kloostri laamad on omakorda käinud Eestis seoses Taolaga.

2009. aasta augustis külastas kloostrit Venemaa president Dmitri Medvedev, keda Venemaa budistid peavad Valge Tārā kehastuseks.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

51.75425107.19841667