Stuupa

Allikas: Vikipeedia

Stuupa (dagoba; paali thūpa, cetiya, tiibeti mchod rten, mongoolia keel субурган – suburgan) on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.

Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi stuupad. Need on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama.

Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja populaarsuse kultuse objektidena saavutasid 2. sajandi keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Parem on Sanchi stuupakompleks, mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis ta alles 1. sajandil eKr.

Stuupa terrassi, medhi eesmärgiks on pradakšina (“paremale”), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa alust nimetatakse kas anda (“muna”) või garbha (“idu”). See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumi, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk ”kuldsest seemnest”. Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika (seal hoiti reliikviaid. aardseid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub rõngaste rida (jašti), mis kujutab endast maailmatelge. Üleval tipus on üks või enam päevavarju (tšattra), mis algselt olid kuningavõimu sümboliks. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistada “Brahma taevaid”.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]