Taga-Baikal

Allikas: Vikipeedia

Taga-Baikal (vene keeles Забайкалье) on looduslik piirkond Venemaa idaosas Baikali järvest ida ja kagu suunas. Piirkonnas paiknevad Taga-Baikali krai, Burjaatia ja osa Irkutski oblastist. Taga-Baikali ulatus läänest itta (Baikali järvest Šilka ja Arguni ühinemise kohani) on üle 1000 km, põhjast lõunasse (Patomi ja Põhja-Baikali mägismaalt kuni Venemaa ning Hiina ja Mongoolia piirini) umbes 1000 km.

Pinnamoes vahelduvad keskmise kõrgusega mäeahelikud (Dauri, Malhani ahelik, Oljokma Stanovik) ning mäevahelised nõod (Barguzini, Verhneangarski ja teised nõod). Taga-Baikali põhja- ja lääneosas paiknevad Stanovoi mägismaa kõrged mäeahelikud, mille harjad on liustikega kaetud.

Taga-Baikalis on mandriline paraskliima. Talved kestavad kaua ja on karmid. Jaanuari keskmised õhutemperatuurid on alates −23 °C piirkonna lõunaosas kuni −33 °C põhja- ja kaguosas. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum on −58 °C.

Suvi on soe, kõrgel mägedes jahe. Juuli keskmised õhutemperatuurid on +10°C...+20°C nõgude põhjas ja +5 °C...+7 °C 2500 meetri kõrgusel.

Aastane sademete hulk kasvab kagust loode suunas ja nõgude põhjast (300 mm) ahelike tippude suunas (kuni 1000 mm).

Taga-Baikali jõed kuuluvad Baikali järve, Leena jõe ja Amuuri jõe jõgikonda. Suurimad neist on Vitim, Oljokma, Selenga, Šilka, Argun.

Suurem osa Taga-Baikali piirkonnast paikneb taiga loodusvöötmes, lõunaosa on metsastepp ja kuivad rohtlad. Mägedes on kõrgusvööndilisus.

Taga-Baikalis asuvad Taga-Baikali rahvuspark ning Baikali, Barguzini, Sohondini ja Dauri looduskaitseala.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

54.0108.0