Ioonikanal

Allikas: Vikipeedia
Alametitsiini ioonikanal

Ioonikanalid ehk ioonkanalid on kanalisarnased moodustised, mis tekivad rakkude plasmamembraanis poore moodustavatest valgumolekulidest. Ioonikanalid aitavad tekitada ja kontrollida väikest elektrilist gradienti läbi kõikide elusrakkude rakumembraani (vt puhkepotentsiaal), võimaldades ioonide voolamist mööda elektrokeemilist gradienti (näit närviimpulsi teke ja ülekanne).[1]

Ioonikanal avaneb (näit ligandi toimel) ja laseb perioodiliselt ja väga valikuliselt läbi teatud ioonid ja vähem valikuliselt ühe või mitu aniooni või katiooni.

Ioonikanalid paiknevad kõikide rakkude rakumembraanides.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomadel (sh inimestel) seostatakse ioonikanalitega mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu kanalopaatiad, kaasasündinud hüperinsulism, tsüstneer, tsüstiline fibroos. Tsüstilist fibroosi põhjustab ka mutatsioon niinimetatud tsüstilise fibroosi transmembraanse regulaatori CFTR-geeni mutatsioonispektris. Selle mutatsiooni tõttu on häiritud kloriidiooni transport rakust välja. Mutatsioonid on ka epiteelmembraanirakkude kloriidikanalites (Cl kanalid; rakumembraani kloriidiooni pump).[2]

Närvisüsteemi haigustest seostatakse erinevate ioonikanalite düsfunktsiooniga epilepsiat, episoodilist ataksiat, auraga migreeni, Eatoni-Lamberti sündroomi, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe, skisofreeniat, ekstrapüramidaal- ja liigutushäireid, müotoonilised haigusseisundid jpt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 1009, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  2. CYSTIC FIBROSIS, J. Wine 2003, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (inglise keeles)

Kirjanduslikud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]