Tsüstiline fibroos

Allikas: Vikipeedia
Tsüstiline fibroos
Klassifikatsioon ja välisallikad
CFTR gene on chromosome 7.svg
Tsüstilise fibroosi geen (punasena).
Ladinakeelne nimi Fibrosis cystica
RHK-10 kood E84.
RHK-9 kood 277.0
OMIM 219700
DiseasesDB 3347
MedlinePlus 000107
eMedicine ped/535 
MeSH D003550

Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos (viskoos-limatõbi), on kõikjal maailmas suhteliselt sage (1:2000, 1:30000 Soomes) autosomaalne retsessiivne haigus, mis kahjustab peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemide epiteelkoe rakkude, soetud geenide, rakutuuma transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu inimorganismi toimist.[1],[2] Nimetus "tsüstiline fibroos" tuleneb haigusele spetsiifilistest tsüstidest ja koekahjustustest (fibroos) pankreases. Nimetus "mukovistsidoos" tuleb sõnadest mucus – lima ja viscid[viide?] - viskoosne.

Avastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt kirjeldas haigust 1938. aastal D.H. Anderson, teostades mekooniumiileuse (meconeum ileus ehk vastsündinu soolesulgus) histoloogilisi uuringuid leidis ta, et pankreas sisaldas tsüste ja armistunud kudesid ning seisund sai nime "pankrease tsüstiline fibroos" (ingl k cyctic fibrosis of the pancreas).[3],[4], [5] Hiljem avastasid teised ,et põhjustajaks võiks olla nn "sitke lima" (viscid mucus) ja Farber (1944) kirjeldas sündroomi kui mukovistsidoosi (mucovidosis).

Meditsiiniteaduse kaudu kasutatakse tänapäeval (2103) diagnoosi kirja panekul mõlemat terminit. [6],[7],[8]

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüstiline fibroos võib avalduda kohe peale lapse sündi aga ka hiljem juba lapseeas. Tihedad haigestumised lapseeas- hingamisraskused – sitke lima, sellest tulenevad sagedased kopsupõletikud, bronhiidid, pankreatiidid, diabeet, koletsüstiit ja muud vaevused. Seedehäired (10% vastsündinuil esineb vastsündinu soolesulgust), kõhupuhitus, pankrease ensüümide (trüpsiin, amülaas, lipaasi jpt) vähesus. Eeltoodud tegurid põhjustavad ka probleeme toidu seedimisel ja toidu mitteomastamisel, eriti rasvlahustuvate vitamiinide (A,E,D ja K) avitaminoosid võivad põhjustada nägemisraskusi (A-vitamiini avitaminoos) ning luupehmumustõbe ehk osteomalaatsiat (D-vitamiini avitaminoos) ning higierituse omapärad. Haigusega kaasneb ka urogenitaalsüsteemi düsfunktsioon.[9]Haiguse ravi on haiguslike seisnudite põhine (kui kopsupõletik siis anitbiootikumid jne), keskmine eluiga tsüstilise fibroosi haigetel on algusaegade maksimumist (16 ea) tõusnud tänu laboratoorsete meetodite kättesaadavusele ning ravivõimalustele 40 (ja üle) eluaastani. [10]

Esinemissagedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa päritoluga meeste hulgas on see kõige sagedamini esinev autosomaalne retsessiivne haigus. Umbes iga 22 europiidse päritoluga inimene kannab ühte CF põhjustavat geeni. Eestis hinnatakse tsüstilise fibroosi sageduseks umbes 1:4500[11] kuni 1:8000[12] elussünni kohta. Soomes on vastav hinnang 1:30 000 elussünni kohta.[13] Ameerikas arvatakse elavat ligi 10 miljonit CF-geeni kandjat. [14],[15]

Põhjus ja diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüstilist fibroosi põhjustab mutatsioon niinimetatud tsüstilise fibroosi transmembraanse regulaatori CFTR-geeni mutatsioonispektris. Selle mutatsiooni tõttu on häiritud kloriidiooni transport rakust välja. Mutatsioonid on ka epiteelmembraanirakkude kloriidikanalites (rakumembraani kloriidiooni pump)

CFTRi DNA testimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi tegemist on geneetilise haigusega, mille pärandumisviis on autosoomne retsessiivne, ei diagnoosita seda tavaliselt DNA-analüüsi põhjal, erinevaid tsüstilist fibroosi põhjustavaid mutatsioone CFTR-geenis võib olla tuhandeid (hetkel on teada 1546 mutatsiooni)[16] , millest kõiki ei ole võimalik analüüsidel tuvastada ning sedalaadi analüüs on märkimisväärselt kallis. Eestis on leitud 16 erinevat mutatsiooni, millest kaks enimlevinut (nn. Euroopa ja Skandinaavia mutatsioonid) esinevad 79% tsüstilise fibroosiga patsientidest[12])ning mõningate allikate kohaselt on Põhja-Euroopa elanike hulgas 80% juhtumeist CFTR-geeni mutatsiooniks F508del deletsioon. [17] Kui tulevaste vanemate lähisugulaste hulgas on esinenud tsüstilist fibroosi, võidakse testida vanematel tõenäoliseimate mutatsioonide esinemist ehk DNA Delta F508 deletion olemasolu.[18] Sellised testid on siiski suhteliselt suure eksimistõenäosusega (väärnegatiivne tulemus ja/või väärpositiivne tulemus). [19]

Elektrolüütide testid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsusmaal kasutatakse tsüstilise fibroosi diagnoosimiseks ka nina epiteeli elektrolüütide tasakaalu mõõtmist. Enimlevinud on süljetestid, kliiniline pilt, võimalik eelnev haiguslugu (meil 2013-digilugu) ja higi ehk sülje kloriidioonide sisaldust näitavad testid.

Diagnoosi kinnitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosimisel juhindutakse Eesti kaudu rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi RHK-10. Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloole läbi viia ka mitemid teste: kopsuröntgen, kopsuvõimekuse testid, maksaensüümide taseme määramine, väljaheidete analüüs (ensüümide tuvastamiseks) jne. Elektrolüütide test, vereanalüüsid: albumiin, trüpsiin, vitamiin E, immunoglouliin E ja immunoglobuliin G)jt. [20]

RHK-10 alusel kuulub tsüstiline fibroos jaotisse E84. Mida vajadusel korral täpsustatakse:

  • [E84.0] Tsüstiline fibroos kopsuilmingutega
  • [E84.1] Tsüstiline fibroos sooleilmingutega
  • [E84.8] Tsüstiline fibroos muude ilmingutega
  • [E84.9] Täpsustamata tsüstiline fibroos

Geneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüstilise fibroosi tekke eest vastutav geen lokaliseeriti 1985. ja identifitseeriti 1989. aastal [21]. Tsüstilise fibroosi geen lokaliseerub 7. kromosoomis - piirkond q31.2. Kuna tsüstiline fibroos on retsessiivne pärilik haigus, siis võib ta avalduda ka siis, kui järglane saab mõlemalt vanemalt tsüstilise fibroosi geeni. 1988. aastal kirjeldati seoses kahe tsüstilise fibroosi juhtumiga inimesel esmakordselt uniparentaalset disoomiat – olukorda, kus tsüstilise fibroosi tekke eest vastutava kromosoomi struktuurihälve kandub järglasele edasi kromosoomipiirkonna imprintingu teel[22], [23]

Viljatuse molekulaartasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud CFTR-geeni haigusalleelid võivad põhjustada meestel viljatust, ka enamik tsüstilist fibroosi põdevaid mehi pole fertiilsed (99%), sest neil esineb kaasasündinud bilateraalne vas deferensi puudumine või ummistus, lisaks võib lima sitkuse tõttu ilmneda obstruktiivne azoospermia.[24], [25] Naistel võib esineda enneaegset viljatust kuid nad võivad siiski lapsi saada.

CFTR-geeni mutatsiooni sõeluuring[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selleks, et teostada valikulist geeniuuringut eristamaks nn "kergemad mutatsioonid" ehk tavalised kromosoomihälbed-Y-kromosoomi mikrodeletsioonid jt mutatsioonid CFTR-geenis võib, inimese soovil, teostada geeniuuringuid. Mujal maailmas teostatakse nimetatud geeni mutatsioonide sõeluuringuid peamiselt mutatsiooni deletsiooni- F508del sõeluuringute kaudu. Raske saab olema sõeluuringu tulemuse interpreteerimine, kuna neil kel on mutatsioon F508del diagnoositud ja kui tema abikaasal (eostatud lapsel, vanemal, lapsel, sugulasel jne) on F508del sõeluuringu tulemus negatiivne, siis saab geeniuuring tuvastada nimetatud geeni deletsiooni F508del kas olemasolu või puudumist võttes arvesse laboratoorse diagnostika võimalusi (väärpositiivne tulemus ja väärnegatiivne tulemus).

Sõeluuringud ja bioeetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõeluuringute eelselt soovitatakse tavaliselt nõustamist ning medistsiinilist teavitustööd ja vähesel määral ka meditsiini-eetikat. Viimast seetõttu, et puudub kehtiv konsensus biogeneetiliste uuringute eetilisuse osas, kuid vaikimisi lähtutakse vajadusel Nuffeld Council on Bioethics`i raportist: Raport, Genetic Screening, Ethical Issues,1993.[26], [27]

CFTR geenide transkriptsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüstilise fibroosi transmembraanse regulaatori CFTR- geenide (nimetatud geeni retseptorid on kaladel, imetajatel jpt) in vivo molekulaartasandi uuringud seostavad geeni regulatsiooni ning avaldumist kalduvusega epiteelkudedega elunditele ja veidi vähem mujal kudedes (näiteks südamerakud). CFTR-geeniretseptorid ning signalisatsioon kattub suuresti tsüstilise fibroosi haiguskolletega: limaskestad,süljenäärmed, ninasõõrmed,hingamisteed, kopsud,pankreas,seedeelundkond, maksasisesed sapiteed, kilpnääre, ja paljunemisorganid ja muutused on ka lümfotsüütides.[28], [29]

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravi on haigussümptomite põhine, iga haigusjuhtu ravitakse eraldi, kui esineb kopsupõletik siis püütakse kindaks teha tekitaja: kas seen-, viirus-, bakteriaalne nakkus ja koostada ravialgoritm.

Polüvitamiinne (A-, D- ja E-vitamiini) oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne tsüstilise fibroosi ravikomponent.[30]

Tüsistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kroonilised hingamisteede põletikud ja nende medikamentoosne ravi aga ka kaasuvad haigused, võivad mõjutada inimestel ka mitmete elutähtsate organite nagu kopsud ja süda selliselt, et tsüstilist fibroosi põdevad haiged võivad vajada kopsude (teostatakse ka Eesti Haigekassa süüsteemi kaudu) ja või südame siirdamist (transplantatsiooni).

Tuntud inimesi tsüstilise fibroosiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüstilist fibroosi põdes prantsuse laulja, telesaate Star Academy 4. hooaja võitja Grégory Lemarchal. Ta suri 30. aprillil 2007 23-aastasena haigusest põhjustatud tüsistustesse. Tema mälestuseks korraldatud heategevuskontserdiga koguti tsüstilise fibroosi uurimiseks 7,5 miljonit eurot ning Prantsusmaal tegutseb temanimeline ühing tsüstilise fibroosiga patsientide ning nende omaste nõustamiseks.

Tsüstilist fibroosi e TF-i põeb ka Janno Puusepp, selle kohta kirjutas 2012. aasta 6. detsembri Õhtulehe väljaandes artikli K.Roomets.[31]

Tsüstiline fibroos on diagnoositud ka Briti peaministri Gordon Browni pojal[32].

Esindusorganisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing, online [3] (vaadatud 09.04.2013)
  • Cystic Fibrosis Foundation, online [4] (vaadatud 09.04.2013)
  • Cystic Fibrosis Worldwide, online [5] (vaadatud 09.04.2013)


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ingl k , [1] (vaadatud 09.04.2013
  2. P.Aula, H. Kääriäinen, A.Palotie, Pärilikkusmeditsiin, 2010, AS Medicina, lk 68-69, ISBN 978-9985-829-92-9]
  3. ingl k , A. Bush, E.W. F. W. Alton , J. C. Davies (Editor), U.Griesenbach , A.Jaffe, Cystic Fibrosis in the 21st Century: Edition en anglais, 2005, ISBN 978-3805579605, Google`i raamat (vaadatud 08.04.2013)
  4. ingl k , O. N. Bhakoo, R. Kumar, B. N. S. Walia, The Indian Journal of Pediatrics, 1968, Vol 35, Issue 4, pp 183-185, Mucoviscidosis of the lung, online (vaadatud 09.04.2013)
  5. "Meditsiinisõnastik", lk 464, *mekooniumiileus, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7
  6. ingl k online (vaadatud 09.04.2013)
  7. ingl k online (vaadatud 09.04.2013)
  8. http://rhk.sm.ee/ online (vaadatud 09.04.2013)]
  9. John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk, 400,2000, ISBN 0 19 262870 4
  10. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, pg 1118-1121, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9,(vaadatud 08.04.2013)
  11. Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
  12. 12,0 12,1 Siigur, U., Oja, E. Ühendlabori käsiraamat 2006. Tartu Ülikooli Kliinikum.
  13. P.Aula, H. Kääriäinen, A.Palotie, Pärilikkusmeditsiin, 2010, AS Medicina, ISBN 978-9985-829-92-9]
  14. http://www.cff.org/AboutCF/Testing/Genetics/GeneticCarrierTest/(vaadatud 09.04.2013)
  15. ingl k , The molecular genetic epidemiology of cyctic fibrosis, (vaadatud 09.03.2013)
  16. Cystic Fibrosis Mutation Database
  17. P.Aula, H. Kääriäinen, A.Palotie, Pärilikkusmeditsiin, 2010, AS Medicina, ISBN 978-9985-829-92-9]
  18. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, pg 1118-1121, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9,Google`i raamat online 08.04.2013
  19. ingl k , U.S. Congress, Office of Technology Assessment, Cystic Fibrosis and DNA Tests: Implications of Carrier Screening, OTA-BA-532 (Washington, DC: U.S. Government Printing Office, August 1992). Tsüstilise fibroosi DNA testimine (vaadatud 09.04.2013)
  20. C.C. Chernecky PhD, RN CNS AOCN FAAN, B.J. Berger MSN RN, Laboratory Tests and Diagnostic Procedures, 5e, 2007, ISBN 978-1416037040, Google`i raamat online 08.04.2013
  21. Garwin, B. et al. Inimese geneetikast. Biotehnoloogiaalase Hariduse Euroopa Initsiatiivgrupp. online 22.08.07
  22. Kivi, S. Tsütogeneetika loengud: Mutatsioonid ja imprinting. online 22.08.07
  23. ingl k , Genetics in Family Medicine: The Australian Handbook for general practicioners: Pärilikkusmeditsiini käsiraamat (vaadatud 09.04.2013)
  24. ingl k , Genetics in Family Medicine: The Australian Handbook for general practicioners: Pärilikkusmeditsiini käsiraamat (vaadatud 09.03.2013)
  25. P.Aula, H. Kääriäinen, A.Palotie, Pärilikkusmeditsiin, 2010, AS Medicina, ISBN 978-9985-829-92-9]
  26. ingl k ,Nuffeld Council on Bioethics, Raport, Genetic Screening, Ethical Issues,1993, online (vaadatud 09.04.2013)
  27. ingl k ,Nuffeld Council on Bioethics, Genetic Screening: Supplement to the 1993 Raport by the Nuffeld Council on Bioethics, 2006, [ http://www.nuffieldbioethics.org/sites/default/files/files/Genetic%20Screening%20-%20a%20Supplement%20to%20the%201993%20Report%20(2006)(1).pdf online (vaadatud 09.04.2013)]
  28. ingl k , A. Bush, E.W. F. W. Alton , J. C. Davies (Editor), U.Griesenbach , A.Jaffe, Cystic Fibrosis in the 21st Century: Edition en anglais, 2005, ISBN 978-3805579605, Google`i raamat
  29. ingl k , vaadatud 09.4.2013
  30. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, lk 144, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  31. [2] "Surmahaigust põdev Janno"
  32. Webster, B. Gordon Brown's baby son diagnosed with cystic fibrosis. Times Online 29.11.2006. online 22.08.07

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]