Pinge (mehaanika)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pinge

Pinge ehk mehaanilise pinge all mõistetakse tugevusõpetuses sisejõu intensiivsust mõttelisel pinnal ehk iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pindalaühiku kohta. Pinge jõud tekib väljaspoolt kehale mõjuvat jõudu tasakaalustava sisemiseelastsusjõu toimimise kaudu.

Valemina:

\rho=\frac{F}{S},

kus F on jõud ja S pindala.

Pinge dimensiooniks on jõu ja pinnaühiku jagatis; mõõtühikuna kasutatakse \frac{N}{m^2} (Pa) või \frac{N}{mm^2} (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam sisejõudu kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.

Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa me rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk pingusest selles punktis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]