Gustav Jonson

Allikas: Vikipeedia
Gustav Jonson
Nimi Gustav Jonson
Sündinud 7. jaanuar 1880
Päri vald Viljandimaa
Surnud 15. mai 1942
Saratov, NSV Liit
Auaste kindralmajor
Juhitud üksused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused
Autasud Püha Georgi mõõk (1917)
Püha Anna orden II järk
Püha Anna orden III järk
Püha Stanislavi ordeni II järk
Püha Stanislavi orden III järk
Vabadusrist I/3 (1920)
Vabadusrist II/2 (1920)
Karutapja orden III klass (1924)
Kotkaristi teenetemärgi I klass (1933)
Eesti Punase Risti ordeni I järgu II aste (1934)
Läti Kolme Tähe orden II klass
Polonia Restituta ordeni II klass
Rootsi Kuningliku Mõõga ordeni I klass
Soome Valge Roosi ordeni II klass
Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II/2
I/3

Gustav Jonson VR I/3 ja II/2 (ka Johnson; sünninimi Joonson; 7. jaanuar 1880 Päri vald Viljandi kihelkond Viljandimaa15. mai 1942[1] Saratov, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane, kindralmajor.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustav Jonson sündis 7. jaanuaril 1880 (vkj 26.12.1879) Viljandimaa Viljandi kihelkonna Päri valla Kudu talu omaniku peres. G. Jonson õppis Päri vallakoolis, Viljandi kihelkonnakoolis, Viljandi linnakoolis, Tartu reaalkoolis 1898–1901, Riia Polütehnikumi kaubandus-, hiljem mehaanikateaduskonnas 1901–1914 ja Dresdeni Kõrgemas Tehnikakoolis aastatel 1906–1907.

1908. aasta oktoobrist kuni 1909. aasta septembrini teenis ta vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväes ratsasuurtükiväe tagavarapatareis Daugavpilsis. 1910. aasta jaanuaris ülendati ta lipnikuks. Pärast ajateenistust töötas Riias kaalu- ja mõõdukojas veebruarist 1912 kuni augustini 1914 nooremkontrolörina.

Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti ta 1914. aasta augustis ning määrati Dvinski sõjaväeringkonna staapi. 1915. aasta märtsis läkitati II Kaukaasia Korpuse 2. Suurtükiväe mortiiridivisjoni 2. patarei ohvitseriks. 1916. aasta veebruaris ülendati alamleitnandiks, augustis leitnandiks ja 1917. aasta oktoobris alamkapteniks. G. Jonson osales lahingutest Poolas ja Galiitsias Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, kus autasustati lahingutes osutatud vapruse ja juhtimisoskuse eest Püha Georgi mõõga, Püha Anna orden II ja III järgu ning Püha Stanislavi ordeni II ja III järgu ordenid.

1917. aasta novembris siirdus G. Jonson novembris 1917 Eesti rahvusväeosadesse ning määrati loodava Eesti Ratsapolgu 2. eskadroni ülemaks, mille formeerimist alustati 3. detsembril 1917 Viljandis. 1918. aasta märtsis ülendati kapteniks, G. Jonson vabastati sõjaväest aprillis 1918, kui Saksa okupatsioonivõimud saatsid laiali Eesti rahvusväeosad.

Eesti Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadussõja eel astus G. Jonson teenistusse Kaitse Liitu, pärast Eesti Rahvaväe moodustamist määrati G. Jonson 21. novembrist 1918 Ratsapolgu ülemaks, mille ülemana võttis ta osa lahinguist Punaarmee vastu Lõunarindel ja Lätimaal ning oli Võru alt Jakobstadti sõjaretke teinud 1. ratsapolgu juht. 1919. aasta oktoobris ülendati alampolkovnikuks (pärast Eesti sõjaväeliste auastmete ümbernimetamist 1922. aasta novembris kolonelleitnant.

Teenistus Eesti Vabariigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu jätkas G. Jonson teenistust Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) ülemana. 1921. aasta septembrist kuni 1923. aasta maini õppis Kindrastaabi Kursustel ning 1923. aasta veebruaris ülendati koloneliks.

1924. aasta märtsis määrati G. Jonson Kindralstaabi ülema kindralmajor Paul Lille abiks, kelle abina täitis korduvalt ka kindralstaabi ajutise ülema kohuseid ning oli ühtlasi Ratsaväe inspektori ajutiseks kohusetäitjaks. 1925. aasta sügisest oli ka Kõrgema Sõjakooli õppejõud ratsaväe alal.

1927. aasta augustis nimetati G. Jonson Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kohusetäitjaks, veebruarist 1928 määrati Ühendatud Õppeasutuste ülemaks ning ühtlasi Sõjanõukogu liikmeks, 1928. aasta veebruaris ülendati kindralmajoriks.

1930. aasta aprillist määrati G. Jonson 3. Diviisi ja Tallinna Garnisoni ülemaks, 1933. aasta augustist kuni 1934. aasta märtsini oli ka Sisekaitse Ülem, 1934. aasta veebruaris-märtsis täitis diviisiülema ülesannete kõrval ka sõjaministri abi kohuseid. Alates 12. märtsist 1934 oli G. Jonson ka Sõjavägede Ülemjuhataja abi ja Sisekaitse ülema abi.

1934. aasta septembrist oli G. Jonson Riigivanema (alates 1937 riigihoidja ning alates 1938. aastast Eesti presidendi) käsunduskindral[2], ühtlasi Ratsaväe inspektor ja Sõjaministeeriumi Nõukogu liige.

1935. aastal valiti ta Kreenholmi Manufaktuuri juhatuse liikmeks[3].

1939. aastal lahkus tollal 59-aastane Jonson tegevteenistusest vanusepiiri ületamise tõttu, aasta hiljem aga kutsus Päts ta teenistusse tagasi, määrates Jonsoni Eesti sõjaväe juhatajaks — senise ülemjuhataja Laidoneri oli Eesti riigipea Nõukogude okupatsioonivõimude nõudel sunnitud 22. juunil ametist vabastama.

Järgnevalt oli Jonson nn Eesti Rahvaväe juhataja ja seejärel 3. septembrist 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse komandör. Selles ametis olles ülendati ta 1941. aasta veebruaris Punaarmee kindralleitnandiks.

Aga seda ametit ei kandnud ta kaua. 1941. aasta juuni algul vabastati kõik eestlastest kindralid korpuse juhtimiselt. 13. juunil saadeti G. Jonson Moskvasse Kindralstaabi Akadeemiasse, kus ta 19. juulil arreteeriti. Kindral G. Jonson lasti maha 15. mail 1942 Saraatovi vanglas nr 1.

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustav Jonson oli korduvalt Vabariigi Ohvitseride Keskkogu juhatuse liige ja abiesimees aastatel 1924–1925, 1931–1933 ning esimees 1934–1939, Vabaduse Risti Kavaleride Kodu Nõukogu esimees 1935–1940, VRVÜ Keskjuhatuse liige alates 1930 ning abiesimees 1931–1933 ja 1935–1940, VRVÜ Tallinna osakonna juhatuse esimees 1930–1940, Ratsarügemendi ohvitseridekogu auesimees, korporatsioon Vironia vilistlaskogu esimees ja korp! Vironia vilistlane, Vabadussõja Mälestamise Komitee ja Centum Klubi liige.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Türgi presidendi Kemal Atatürki matusel. Uus Eesti, 5. detsember 1938, nr. 333, lk. 7.
  • Kindral-major Jonson lahkub sõjaväest. Uus Eesti, 3. aprill 1939, nr. 93, lk. 1.
  • Ratsarügement austas kindral G. Jonsonit. Päevaleht, 3. aprill 1939, nr. 93, lk. 5.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]