Etioopia keel

Allikas: Vikipeedia

Geezi keel

geezi keele nimetus kirjapildis[1]

(põhinimi eesti keeles: etioopia keel; rööpnimi: geezi keel;[2] nimetusi maailma keeltes: vana etioopia keel, geezi, aksuumi või vanatigrinja) on vana (lõuna)semiidi keel. Tüpoloogia: verb-subjekt-objekt. Kiri: etioopia kiri. Populatsioon: ühtegi esimese keelena kõnelejat Etioopias ei ole. Keele staatus: 9 (esineb vaid teise keelena). Keele arendus: omab sõnaraamatud, grammatikat, 1918. a trükis avaldatud Piiblit. Pärineb põhjapoolt Etioopiast ja lõunapoolt Eritreast, Aafrika Sarvest. Oli kasutusel hilisantiigis riigikeelena Aksumi kuningriigis ning hiljem, 19. sajandini, peamise kirjakeelena Eritreas ja Etioopias. Tänapäeval on geezi keel säilinud vaid religioosses kasutuses. Seda kasutavad Etioopia juudid(Beta Israel- ’Iisraeli koja juudid’) ning Eritrea ja Etioopia õigeusu kirikud oma teenistustel ja liturgias.[3]

Geezi keel kujutatuna maailma elavate keelte pilves punasena: Vt Välislingid: Geezi keel keelte pilves

Graafik näitab, millisel kohal pilves teatud keel elavate keelte seas asub. Iga keel on kujutatud väikese musta täpina, mis vertikaalsel teljel asetseb suhtes oma rahvastikuga ning horisontaalsel teljel suhtes oma arengu või ohustatusega.

Lingvistiline liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geezi keel kuulub koos tigree ja tigrinja keelega etioopiasemiidi keelte põhjapoolsemasse gruppi, mis on üks Etioopiast pärineva lõunasemiidi keeldkonna haru. Tüpoloogiliselt asetseb geezi keel klassikaliste semiidi keelte ja kaasaegsete Etioopia keelte vahel. Selle fonoloogias ja morfoloogias on ajajooksul lisandunud olulisi uuendusi, teisalt on geezi keel aga näiteks amhara keelest vanem. Mõned keeletadlased on arvamusel, et geezi keelel ühist eellast kaasaegsete Etioopia keeltega pole, vaid et see arenes juba varakult eraldiseisva keelena mõnest seni vaid oletatud, kuid kinnitust mitte leidnud keelest.[4] Seetõttu võib seda keelt vaadelda ka kui tigree ja tigrinja sõsarkeelt, olles tänaseks väljasurnud keel.[5] Enamik Etioopia keelte uurijatest, sh Amsalu Aklilu, osutavad aga suurele hulgale geezikeelsetele nimisõnadele, mille kasutus tänapäeva Etioopia keeltes on püsinud muutumatuna, ning millede hääldamises on kattuvaid jooni nii geezi- kui ka amhara keelega(vähemal määral ka tigrinja keelega).[6]

Numeraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad kujunesid Geezi keeles kreeka tähestiku mõjul arvatavasti kopti kaudu.[7]

Vt Välislingid: Numeraalid geezi keeles

Geezi keeles algavad arvsõnad arvust 'üks', kuna 'null' selles keeles puudub. Vanad etiooplased leiutasid eraldi sümbolid arvude jaoks, milledes on 'null'. Arvudes, milledes on rohkem kui üks numbrikoht tuleb seega kasutada ühe või enama märgi ja sümboli kombinatsiooni, nt arvu 'kaksteist' kirjutame nii, et arvu 'kümme' sümbolile järgneb arvu kaks tähistav täht.

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana geezi keele fonoloogiast on tänaseks vähe teada, kuna selle traditsiooniline hääldsamise viis on sajandite jooksul saanud tugevaid mõjutusi amhara keelelt. Kirjalikud allikad annavad meile 26 konsonant-foneemi kui ka neli labiovelaari. Sarnaselt mitmete teiste Afro-Aasia keeltega on geezi keeles lisaks helilistele ja helitutele konsonantidele ka rõhulised konsonandid, mida hääldati tõenäoliselt kõrihäälikutena nii, nagu seda tehakse kõigis kaasaegsetes lõunasemiidi keeltes. Semiidi keelte juures on geezi keeles ainulaadne aga kolme mitte-helilise bilabiaali olemasolu. Kõigis teistes semiidi keeltes on kas f või p, geezi keeles on aga p, f ja üks emfaatiline teisend ṗ, mille etümoloogia ei ole täielikult selge tänini.[8] Ka neli labiovelaari on ebaharilikud:

Vt Välislingid: Labiovelaarid geezi keeles


Konsonantsüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alljärgnevalt vaadelgem kokku seatud tabelit, milles on ära toodud geezi keele konsonantsüsteem:

Konsonandid bilabiaalne alveolaarne lateraalne post-alveolaarne/

palataalne

velaarne labio-velaarne uvulaarne farüngaalne glotaalne
helitud [klusiil] p t k  [ʔ]
helilised [klusiil] b d g [g] gʷ [ɡʷ]
emfaatiline[9] [klusiil] ṗ [p’][10] ṭ [t’] q [q, k’] qʷ [qʷ, kʷʼ]
helitud [afrikaat]
helilised [afrikaat]
emfaatilised [afrikaat] ṣ [ʦʼ]
helitud [frikatiiv] f s ś [ɬ] ḫ [χ] ḫʷ [χʷ] ḥ [ħ] h
helilised [frikatiiv] z ‘ [ʕ]
emfaatilised [frikatiiv] ḍ [ɬʼ]
nasaal m n
poolvokaal l y [j] w
vibrant r

Kuna geezi keel ei ole enam kõneldav keel, ei tea me päris täpselt, kuidas mõned konsonandid häälduvad. „Konsonandid, mis vastavad grafeemidele ś ja ḍ on traditsioonilises fonoloogilises hääldamise süsteemis sulanud kokku üksustega /s/ ja /ṣ/, nii nagu kõigis kaasaegsetes Etioopia semiidi keeltes. /.../ Nii põlistes kui ka kaasaegsetes Etioopia semiidi keeltes ei ole enam täpselt teada, millised olid nende sõnade tähendused, mis nende konsonantide abil geezi keeles moodustati.[11] Sarnane probleem on translitereeritud konsonandiga ḫ . On leitud, et see konsonant vastab etümoloogiliselt velaarsetele või uvulaarsetele frikatiividele teistes semiidi keeltes, ent hääldati seda samamoodi nagu hääldati konsonanti ḥ . Kuigi erineva tähe kasutamine näitab, et algselt pidi sel olema teistsugune hääldus, ei ole kindlalt teada, milline see hääldus olla võis.[12]


Vokaalsüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalsüsteem on geezi keeles lihtsamini konstrueeritav kui konsonantsüsteem. Kirjapildis eristatakse seitset vokaali:

a, u, i, ā, e, ə, o

a on poolavatud(?), peamine vokaal, ā on nagu eesti keele a, hääldudes samas natuke enam tagant poolt ja pisut avaramalt. Vokaali vältus geezi keeles tähendust ei muuda. Siiski ulatuvad ə ja a kui lühikesed vokaalid ja ā, i ja u kui pikad vokaalid, ning e ja o kaugesse aega tagasi diftongi ai, täpsemalt au juurde. Transkriptsiooni märkide a ja ā asemel kasutatakse ka märki ä, täpsemalt a, mis on tegelikule hääldusele lähedasem.[13]

Sõnarõhu asetus vanas geezi keeles ei ole teada. Traditsioonilises häälduses asetses see ilmselt verbi läheduses, enamikel juhtudel eelviimasel substantiivil ning enamikel asesõnadel vastupidi viimasel silbil.[14]

Teatud juhtudel kaasneb vokaali muutumisega sõnas ka sõna enda tähenduse muutumine, näiteks on vokaalid a ja ə „larüngaalide“

, ‘, ḫ, ḥ ja h naabruses mõningate muutustega, vrd: samā‘-ku 'mina kuulsin' ja śarab-ku 'mina jõin'.[15]


Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnades on Geezi keeles eristatavad kaks sugu: mees- ja naissugu, mida teatud sõnades tähistab sufiks –t. Veel on keeles kaks arvu: ainsus ja mitmus. Mitmust saab konstrueerida sufiksi –at abil või ebareeglipärase mitmuse abil.

Mitmuse vorm, mis kasutab sufiksit: ʿāmat – ʿāmatāt 'aasta(d)', māy – māyāt 'vesi, vee(d)'

Mitmuse vorm, mis kasutab ebareeglipärast mitmust: bet – ʾābyāt 'maja, maja(d)'; qərnəb – qarānəbt 'silmalaug, silmalaud'.

Kahel juhul on nimisõnal ka erinevad lõpud: nominatiivis, kus lõpp puudub ja akusatiivis, mille lõppu tähistab –a (nt bet, bet-a- 'maja, maja').

Ebareeglipärane mitmus järgib ainsuse ja mitmuse vormide moodustamisel kindlaid reegleid. Kolmekonsonandilised ja neljakonsonandilised nimisõnad järgivad samuti ainuse ja ebareeglipärase mitmuse moodustamisel kindlaid reegleid.[16]

Omadussõnade morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omadusõnade morfoloogia ei erine eriti nimisõnade morfoloogiast. Sugu määratakse omadusõnadel järjekindlalt. Välist mitmuse meesoo vormi ei moodustata mitte sufiksiga –āt, vaid sufiksiga –ān. Atributiivses kasutuses on omadusõna selle nimisõna järel, millele ta osutab: nobā qayḥ- 'punane nuubialane'.

Tegusõnade morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõnade morfoloogia eristab geezi keeles kui lääne semiidi keeles kahete erinevat pöördkonda: lihtminevikus verbi pööramisel lisatakse enamasti prefiks, täisminevikus pööramisel aga sufiks. Lisaks on lihtminevikus vokaliseerimise teel eristatatav kindel kõneviis käskivast kõneviisist. Sõna 'tapma' qatala pöördub järgnevalt:[17]


isik täisminevik
qatal-
lihtminevik
kindel kõneviis
-qattəl
käskiv kõneviis
-qtəl
ainsus 1. qatal-ku 'olen (ära) tapnud' ʾə-qattəl' ʾə-qtəl
2. meessugu qatal-ka tə-qattəl tə-qtəl 'tapa! '
2. naissugu qatal-ki tə-qattəl-i tə-qtəl-i
3. meessugu qatal-a yə-qattəl yə-qtəl
3. naissugu qatal-at tə-qattəl tə-qtəl
mitmus 1. qatal-na 'oleme (ära) tapnud' nə-qattəl 'tapsime' nə-qtəl
2. meessugu qatal-kəmmu tə-qattəl-u 'tapke! ' tə-qtəl-u
2. naissugu qatal-kən tə-qattəl-ā tə-qtəl-ā
3. meessugu qatal-u yə-qattəl-u yə-qtəl-u
3. naissugu qatal-ā yə-qattəl-ā yə-qtəl-ā

Süntaks[18][muuda | redigeeri lähteteksti]

Geezi keeles nõuab süntaks enamasti verbaal predikaadi olemasolu subjekti või objekti ees: sarḥ-a bet-a- 'ta ehitas maja(valmis)', võimalikud on ka teistsugused asetused. Predikaati saab geezi keeles moodustada ka nimi- või asesõnaga, absoluutne isikuline asesõna võib esineda ka kui koopula: N. N. wə’ətu nəguś ‚N. N. on kuningas‘.

Omadusõnad ja nimisõna määratlejad ühilduvad nimisõnaga arvus ja soos:

za:ti nəgəśt kəbərt
see:naissugu kuninganna auline:naissugu
See auline kuninganna
'əllu nagaśt kəbura:kesksugu
need:meessoo mitmus kuningad aulised:mitmus
Need aulised kuningad

Lausetes on tavaline verb-subjekt-objekt sõnade järjekord. Verbi objektid omavad sihitavat käänet, mida tähistatakse suffiksiga –a:

Takal-a bə'si ʕətsʼ-a
istutama-3. meessoo ainsus mees puu-akusatiiv e sihitav kääne
Mees istutas puu

Geezi keel kasutab eessõnu:

wəsta hagar
x- eesõna, mis vastav küsimusele: kuhu? linna
x linna (inglise keeles ’to the city’)

On kolm eri eessõna: /ba=/- kus?, /la=/- kellele/millele?, /'əm=/- kust?. Järgnevates nimisõnade näidetes ilmnevad need alati kui enkliisina:

'əm=hagar
kust?=linn
linnast
ba=hagar
kus?=linn
(selles)linnas

Need enkliitilised eessõnad geezi keeles sarnanevad lahutamatute eessõnadega heebrea keeles.


Keelenäide[19][muuda | redigeeri lähteteksti]

Keelenäide pärineb Eenoki raamatu esimeset lausest:


Ḳāla barakat za-Hēnok zakama bārraka ḫirūyāna waṣādiḳāna ʾila halaw yikūnū baʿilata mindābē laʾasaslō kʷīlū ʾikūyān warasīʿān

„Eenoki õnnistav sõna, millega ta õnnistas neid valituid ja õigeid, kes elavad kannatuse päeval, mil kõik pahategijad ja taganejad kõrvaldatakse“


Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geezi keelt kirjutatakse etioopia või geezi abugidas. Abugida, alfasüllaabiline on segmentaalne kirjasüsteem, milles konsonant-vokaalide järgnevus on kirjutatud ühes üksuses. Iga üksus põhineb konsonandi tähel, ning vokaalide ülesmärkimine on teisejärguline. Abugida kiri töötati algselt eraldi välja just geezi keele jaoks. Teistes keeltes, amhari keeles ja tigrinja keeles, mis seda kirjasüsteemi kasutavad, nimetatakse seda Fidäl, mis tähendab kirja või tähestikku.

Geezi keeles loetakse vasakult paremale.

Geezi kirja on kohandatud ka teistes keeltes kirjutamiseks, peamiselt teistes semiidi keeltes. Enim levinud on selle kasutus amhara, etioopia, tigrinja- ja eritrea keeles. Kasutatakse ka Sebat beti ('seitsme maja') keeles, meeni keeles, ja teistes Etioopia keeltes. Eritreas kasutatakse seda trigrees. Ka mõned teised Aafrika Sarves asuvad keeled, nt oromo keel, kasutasid kunagi enne ladina tähestikule üleminemist abugida tähestikku. Vt ülal Fonoloogia peatükis ka neli labiovelaari, mis on teisendid mitte-labialiseeritud velaarsetest konsonantidest.[20]


Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vt Välislingid: Geezi keele tähestik


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

http://www.youtube.com/watch?v=OiJhElXsqF4

http://www.youtube.com/watch?v=cfG6Z6bYovk

Esimene Moosese raamat 29.11–16 geezi keeles
Iisreali Rahvusraamatukogu - geezikeelne palve tähistamaks paastu lõppu 1785183 ginayu



















Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Geez_Amh.png
  2. http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgiform=lg&lang=et&kohanimi=98000290&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb
  3. http://www.ethnologue.com/language/gez
  4. Connell, Dan; Killion, Tom 2010. Historical Dictionary of Eritrea. 2nd, illustrated ed. Scarecrow Press. lk 508 ISBN 9780810875050.
  5. Haarmann, Harald 2002. Lexikon der untergegangenen Sprachen . II toimetatud väljaanne. C. H. Beck. lk 76 ISBN 9783406475962.
  6. Amsalu Aklilu, Kuraz Publishing Agency, ጥሩ የአማርኛ ድርሰት እንዴት ያለ ነው! lk 42
  7. http://www.omniglot.com/writing/ethiopic.htm
  8. Littmann, Enno 1954. Die Äthiopische Literatur. kogumikus: Bertold Spuler (Hrsg.): Handbuch der Orientalistik. Bd. I.3 Brill, Leiden, lk 375 – 385.
  9. Geezi keeles on emfaatilised konsonandid foneetiliselt ejektiivid(helitud konsonandid, millede hääldamisel toimub samaaegne glotise(häälepilu) sulgumine). Sarnaselt araabia keele hääldamisega võivad emfaatilised velaarid(pehme suulae häälikud) olla foneetiliselt uvulaarsed(kurgunibuvärinaga hääldatavad häälikud) ([q] ja [qʷ]).
  10. Kui tähtede transkriptsioon erineb rahvusvahelisest foneetilisest tähestikust(IPA), on see täht märgitud eraldi nurksulgudes. Foneemid, mille tõgitsus on vailedav, lõppevad tabelis nurksulgudes oleva küsimärgiga.
  11. Gragg, Gene 1997. The Semitic Languages. Taylor & Francis. Robert Hetzron Ed. lk 244 ISBN 0-415-05767-1.
  12. Sealsamas, lk 245
  13. Rekonstruktionen versucht unter den Standard-Grammatiken: Dillmann, Grammatik § 59
  14. Sealsamas, § 59
  15. Weninger, Stefan 2001. Das Verbalsystem des Altäthiopischen. Harrassowitz, Wiesbaden
  16. Gragg, Gene2004. "Ge'ez (Axum)" ,The Cambridge Encyclopedia of the World's Ancient Languages, toim. Roger D. Woodard ISBN 0-521-56256-2, lk 440
  17. Stephan Procházka 2004. Altäthiopische Studiengrammatik. (Orbis Biblicus et Orientalis. Subsidia linguistica, Band 2) Academic Press, Fribourg / Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 2004 ISBN 3-7278-1521-3; ISBN 3-525-26409-7
  18. Lambdin, Thomas O. 1978. Introduction to Classical Ethiopic, Harvard Semitic Studies 24, Missoula, Mont.: Scholars Press. ISBN 0-89130-263-8
  19. http://en.wikipedia.org/wiki/Ge'ez_language
  20. http://en.wikipedia.org/wiki/Ge'ez_script


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geezi keel keelte pilves: http://www.ethnologue.com/cloud/gez

Numeraalid geezi keeles: http://www.omniglot.com/writing/ethiopic.htm

Labiovelaarid geezi keeles: http://www.omniglot.com/writing/ethiopic.htm

Geezi keele tähestik: http://www.omniglot.com/writing/ethiopic.htm


https://archive.org/details/lexiconlinguaeae00dilluoft Etioopia keelte sõnaraamat

http://www.ranhacohen.info/Biblia.html Piibel geezi keeles

http://www.tertullian.org/fathers/harden_ethiopic_literature.htm

http://www.good-amharic-books.com/images/PDFs/geez-prov.pdf

http://www.classicalethiopic.blogspot.com/

http://freetyping.geezedit.com/ koostanud: Dr. Aberra Molla ዶ/ር ኣበራ ሞላ