Eesti kindralkomissariaat
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.
Eesti kindralkomissariaat moodustati 5. detsembril 1941. aastal kell 12.00. Endise Eesti riigi ala läks väegrupi Nord tagalaala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu, kuigi osa alasid jäid endiselt sõjategevuse piirkonnaks ning sõjaväevõimudele alluvaks.
Eesti kindralkomissariaadi territooriumil olnud Saksa Wehrmachti ja Relva SS üksuste kohta vaata ülevaadet Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944).
Sisukord |
[redigeeri] Eesti kindralkomissariaadi territoorium
Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks. Keskus Tallinn.
- Tallinn-linn (Reval-Stadt), linnakomissar Walter Mentzel;
- Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa, piirkonnakomissar standartenführer Alexander Boecking (12.1941–09.1942);
- Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa, piirkonnakomissar (Kreisleiter) Kurt Meenen;
- Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa, piirkonnakomissar landrat Friedrich Janetzki (kuni tema saabumiseni standartenführer Karl Walter);
- Pärnu piirkona (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa, piirkonnakomissar Hermann Rieken;
- Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa, piirkonnakomissar landrat Heino Schröder;
- Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa, piirkonnakomissar standartenführer Lothar Bombe, Alexander Boecking (09.1942–) , alates 02.1944 allusid ka Valgamaa ja Võrumaa.[1]
[redigeeri] Eesti kindralkomissariaadi haldusasutused
[redigeeri] Eesti kindralkomissariaadi haldusaparaat
Karl Siegmund Litzmann, Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland). Vägede ülemjuhataja sideohvitser kindralkomissari juures major von Parpart.
- I Osakond: juhtimisküsimused; ülem (1941–42) SA-Brigadeführer Otto von Haldenwang
- II Osakond: poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused;
- Poliitika ja pressi referentuur
- Kultuuripoliitika referentuur
- Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu referentuur
- III Osakond: majandusküsimused;asukoht Tallinn Roosikrantsi tänav 28[1]. Ülem prints Constantin zu Hohenlohe-Langenburg.
- IV Osakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;
Saksa tsiviilvalitsus, mis sai võimutäiuse 6. detsembril 1941, oli järelevaatav struktuur, täideviiv aga Eesti Omavalitsus.
[redigeeri] Kolmanda Riigi keskvalitsuse haldusasutused
- Ida-ala Energiavarustuse Piiratud Vastutusega Selts Eesti Kindralkomissari piirkonnas ja piirkondlikud Ellamaa piirkonna peakontor ja Virumaa piirkonna peakontor.
- Ida-ala Piiratud Vastutusega Põllumajandusselts
- Ida-ala Põllumajandusliku Raamatupidamise Peatalituse Eesti osakond
[redigeeri] Kolmanda Riigi äriühingute esindused Eestis
- Allgemeine Elektrizitätsgesellschaft Büro Reval (AEG)
- Baltische Öl Gesellschaft mit beschränkter Haftung
- Bezirksvereinigung Leder Estland
- Organisation Todt. Einsatzgruppe Russland – Nord. Oberbauleitung Baltöl
- Ostland Faseri piiratud vastutusega seltsi köite- ja lineerimistööstus Lineerija
[redigeeri] Eesti kindralkomissariaadi tegevus
- 1942. aasta 2. veebruaril avaldati määrus, mille §5 kohaselt: "Ida maa-ala riigikomisariaadis on riigikeeleks saksa keel. Igas kindralkomissari piirkonnas on lubatud kohaliku keele kasutamine.
- 1942. aasta 24. veebruaril keelati Vabariigi aastapäeva nimetuse kasutamine, selle asemel lubati kasutada sõna "vabaduspäev".