Apple Inc.

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Apple Inc)

koordinaadid: 37°19′55″N, 122°01′52″W / 37.33182°N 122.03118°W / 37.33182; -122.03118

Apple Inc.
Liik Public
Asutatud 1. aprill 1976
(Incorporated January 3, 1977)
Asutaja
Peakorter Apple Campus, 1 Infinite Loop, Cupertino, California, U.S.
Osakonnad 394 retail stores (2012. aasta novembri seisuga)
Piirkond Worldwide
Juhid Arthur D. Levinson (Chairman)[2]
Tim Cook (CEO)
Majandusharu
Tooted
Teenused
Käive Suurenema US$ 156.508 billion (2012)[3]
Tegevuskasum Suurenema US$ 055.241 billion (2012)[3]
Puhaskasum Suurenema US$ 041.733 billion (2012)[3]
Varad Suurenema US$ 176.064 billion (2012)[3]
Omakapital Suurenema US$ 118.210 billion (2012)[3]
Töötajaid 72,800 (2012)[4]
Tütarettevõte Braeburn Capital
FileMaker Inc.
Anobit
Kodulehekülg Apple.com

Apple Inc. (eelnevalt Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara nimekirjast võime leida Mac OS X operatsioonisüsteemi, meediapleieri iTunes, rakenduskomplekti iLife, mis on loodud fotode, filmide ja muusika organiseerimiseks, redigeerimiseks ja avaldamiseks. Lisaks veel iWork – kontoritarkvara komplekt, Aperture – professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara, Final Cut Studio – professionaalne rakenduskomplekt audio ja video töötlemiseks, Logic Studio – muusika produtseerimise tarkvara ja iOS – mobiilne operatsioonisüsteem (kasutatav iPhone’i, iPod Touch’i, iPad’i ja Apple TV peal).

Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino’s, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977 aktsiaseltsiks muudetud, kandis ettevõte esimesed 30 aastat nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna „Computer“, peegeldamaks ettevõtte liikumist tarbeelektroonika (inglise k. consumer electronics) turule lisaks juba traditsioonilisele personaalarvutite turul. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma[5].

Sisukord

Ajalugu [muuda]

1976–1980: Algusaastad [muuda]

Apple I personaalarvuti

Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i [6] poolt, et müüa Apple I personaalarvutit. Need arvutid oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt[7]. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I'e hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni)[8] [9] [10]. Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali[11].

Apple II'e tutvustati 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest (TRS-80 ja Commodore PET) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ning tal oli kaasas ka VisiCalc tabelarvutusprogramm[12]. See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule Apple III, et võistelda IBM'i ja Microsoft'iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus[13].

1976–1980: Lisa ja Macintosh [muuda]

Apple Macintosh

Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti nimega Macintosh. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote ennem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ning tema tarkvara oli limiteeritud[14]. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt Super Bowl'i vaheajal[15]. Macintosh müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad[16]. Põhjusteks liiga kõrge hind ning limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati LaserWriter'it, mis oli esimene mõistliku hinnaga PostScript'i interpreteeriv laserprinter ning PageMaker - varajane elektronkirjastamise pakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud Macintosh'i kasutajaliidese enda jaoks.

Aastal 1985 tekkisid omavahelised tülid Steve Jobs'i ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem[17]. Juhtkond käskis Sculley'l Steve Jobs'i "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley'i sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest[16]. Jobs andis sisse oma lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte nimega NeXT Inc. veel samal aastal.


1986–1993: Tõus ja mõõn [muuda]

Macintosh Portable oli Apple esimene "kaasaskantav" Macintosh arvuti mis lasti välja aastal 1989

Olles õppinud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka Macintosh Portable turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 PowerBook'i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain[18]. Macintosh Portable oli disainitud olema jõudluselt võrdne Macintoshi lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ning tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskantavuse ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple System 7't, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ning tutvustades uusi võrgu võimalusi.

PowerBook'i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu[19]. Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri MacAddict on nimetanud perioodi 1989-1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" Macintoshi ajaloos.

Pärast edukat Macintosh LC turuletoomist, tutvustas Apple Macintosh Centris seeriat, Macintosh Quadra seeriat ja õnnetut Macintosh Performa seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab[20].

Sellel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja TV seadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple Macintosh LC seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa Apple IIe Card'i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda Macintosh platvormile[21]. Apple peatas Apple IIe müügi aastal 1993.

Microsoft aina suurendas oma turuosa Windows'i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple tooted olid väga kallid[22]. Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ja ei andnud vastulööki Microsoft'ile, selle asemel nad kaevasid Microsoft'i kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis oli sarnane Apple Lisa omale[23]. Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindler'iga[24].


1994–1997: Katsed erinevate platvormide ja koostööpartneritega [muuda]

Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit

1990ndate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme Macintosh'ile, nagu näiteks A/UX. Samas Macintosh'i platvorm hakkas ise aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. multitasking) jaoks ja lisaks tekkisid Apple'ile uusi konkurente, näiteks Sun Microsystems. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal[25].

Aastal 1994 hakkas Apple koostööd tegema Motorola ja IBM'iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM'i ja Motorola riistvara ning Apple tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi riistvara ja tarkvara oleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoft'ile. Samal aastal tutvustas Apple Power Macintosh'i, esimene Apple'i arvuti, mis kasutas IBM'i PowerPC protsessorit[26].

Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple's, sealhulgas palju koondamisi[27]. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada Mac OS'i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Copland'i ja Gershwin'iga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobs'i tagasi Apple'isse kui nõunikuna[28]. 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas oma töö, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolma aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli.

Aastal 1997 teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema Microsoft'iga, et tuua turule Microsoft Office Macintosh'ile ja, et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple aktsiaid[29].

10. novembril 1997 tutvustati Apple Store't(online versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga[30][31].


1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima [muuda]

Huvilised saavad Apple'i poodides tutvuda erinevate toodetega.

15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit nimega iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPod'i ja iPhone'i[32][33]. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut[34].

Sellel perioodil ostis Apple mitmeid ettevõtteid, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.

Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEP'il ja BSD Unix'il, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.

19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginia's ja California's[35]. Samal aastal tutvustas Apple oma uut muusikapleierit nimega iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni ühiku kuue aasta vältel[36][37]. Aastal 2003 avati iTunes Store, kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud iPod'iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008. aastal oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise[38].

Alates 2001. aastast on Apple'i disainiosakond hakanud loobuma kasutamast läbipaistvat värvilist plastikut, mida kasutati esmakordselt iMac G3'l. Vahetus algas titaaniumist PowerBook'iga ja temale järgnenud polükarbonaadist iBook'ist ning iMac'ist[39][40].


2005–2007: Üleminek Intelile [muuda]

MacBook Pro oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas Inteli protsessorit.

6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma Inteli protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006[41]. 10. jaanuaril 2006 välja tulnud MacBook Pro ja iMac olid esimesed Apple arvutid, mis kasutasid Inteli Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale[41].

Apple'i võidukäik sellel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinnal. Ajavahemikus 2003-2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui Delli omadesse (inglise k. market capitalization)[42]. Üheksa aastat varem ütles Delli tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi[43]. Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad Microsoft Windowsi[44].

2007–...: Mobiilse elektroonika ajastu [muuda]

Oma kõnes Macworld Expo'l, 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer, Inc. on nüüdsest Apple Inc, kuna ettevõtte fookuses ei ole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esmakordselt ka iPhone'ist ja Apple TV'st[45]. Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, tollel hetkel oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari[46].

Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat iTunes Store'is ilma DRM'ita (inglise k. Digital rights management), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast[47]. 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is[48]. Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.

Järgmise aasta juulis avas Apple App Store'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara iPhone'le ja iPod Touch'ile[49]. Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et App Store võib saada miljardi-dollari äriks Apple'i jaoks[50]. Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne iPhone[51].

Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet nimega iPad. iPad'il jookseb sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPad'iga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ühiku ning nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni ühiku[52]. Mais 2010 sai Apple'st maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist[53].

Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k. multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust.

Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari[54]. Lisaks uuendati MacBook Air'i, iLife'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lion'it, mis on viimane uuendus Mac OS X operatsioonisüsteemile[55].


Riistvara [muuda]

Maci perekond [muuda]

iMac
  • Mac mini - väikemõõtmeline lauaarvuti, esitleti esmakordselt jaanuaris 2005
  • iMac - kõik-ühes lauaarvuti, mida tuvustati esmakordselt aastal 1998
  • Mac Pro - tööjaama tüüpi lauaarvuti, esitleti esmakordselt 2006. aasta augustis, vahetas välja Power Macintoshi
  • MacBook - tavakasutajale mõeldud sülearvuti, esmaesitlus 2006. aastal, vahetas välja iBooki
  • MacBook Air - üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris 2008
  • MacBook Pro - MacBooki perekonda kuuluv sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris 2006, saadaval 13, 15 ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki
  • Xserve - kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server

iPad [muuda]

iPad on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7 tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16GB, 32GB või 64GB suuruse välkmäluga, protsessoriks 1GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi(saadaval ka 3G toetusega mudel). Aku lubab kuni 10 tundi internetis surfamist, video vaatamist või muusika kuulamist. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k.accelerometer) ja valgusmõõdikut.

iPod [muuda]

iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch

iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi perekond on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.

  • iPod Classic - esmaesitlus aastal 2001, hetkel saadaval 160GB mudeline
  • iPod Nano - esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8GB ja 16GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM raadio, sammulugeja ja multi-touch liides, mis vahetas välja traditsioonilise iPod click wheel'i.
  • iPod Shuffle - esmaesitlus 2005. aastal, hetkel saadaval 2GB mudelina
  • iPod Touch - kaasaskantav meediapleier, jookseb iOS operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Hetkel saadaval 8GB, 32GB ja 64GB mudelina. Viimane generatsioon on Apple A4 protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videosid ka 720p resolutsiooniga.

iPhone [muuda]

iPhone on Apple'i nutitelefon, mida tutvustati esmakordselt 2007. aasta jaanuaris[56]. iPhone'e on neli erinevat generatsiooni, viimane neist (iPhone 4) tuli turule 24. juunil 2010, mis on saadaval 16GB või 32GB välkmäluga, lisaks on tal veel 960x640 eraldusvõimega ekraan, videokõne toetus, 5 megapiksline kaamera, HD-video salvestamise võimalus, sisseehitatud GPS, kiirendusmõõtur[57].

Apple TV [muuda]

Apple TV on digitaalmeedia pleier. Väikemõõtmeline võrguseade, suudab mängida digitaalset meediat, mis pärineb iTunes Store'ist, Netflix'ist, YouTube'ist, Flickr'ist, MobileMe'st või suvalisest Mac OS X'il või Windows'il jooksvast arvutist, mis kasutab iTunes'i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40GB kõvaketast, 160GB mudel oli saadaval juba 2 kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. Ta on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sellel on 8GB flash-tüüpi mälu puhverdamise jaoks.

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

  1. ↑ Puudub viite tekst ???
  2. ↑ "Press Info – Apple Leadership". Apple. Vaadatud February 22, 2012.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "2012 Apple Form 10-K" (October 31, 2012). Vaadatud November 4, 2012.
  4. ↑ "Apple's 2012 Annual Report: More Employees, More Office Space, More Sales". Macrumors.com (2012-10-31). Vaadatud 2012-11-11.
  5. ↑ 2010 Apple Form 10-K
  6. ↑ Puudub viite tekst ???
  7. ↑ Apple co-founder tells his side of the story.
  8. ↑ CONSUMER PRICE INDEX (ESTIMATE) 1800-2008.
  9. ↑ Building the digital age.
  10. ↑ Apple I reklaam.
  11. ↑ Apple chronology.
  12. ↑ VisiCalc and the Rise of the Apple II.
  13. ↑ Apple III Chaos: Apple's First Failure
  14. ↑ A History of Apple's Lisa, 1979-1986
  15. ↑ "Apple's 1984: The Introduction of the Macintosh in the Cultural History of Personal Computers".
  16. ↑ 16,0 16,1 Good-bye Woz and Jobs: How the First Apple Era Ended in 1985
  17. ↑ Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years
  18. ↑ Birth of the PowerBook: How Apple Took Over the Portable Market in 1991
  19. ↑ Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years
  20. ↑ VAW: Apple Profile Specs
  21. ↑ Apple II History Chap 11
  22. ↑ 1990-1995: Why the World Went Windows
  23. ↑ The Apple vs. Microsoft GUI Lawsuit
  24. ↑ Michael Spindler: The Peter Principle at Apple
  25. ↑ 1990-1995: Hitting the Wall
  26. ↑ Power Macintosh 6100
  27. ↑ Former Apple CEO Gil Amelio Lands A New CEO Job
  28. ↑ Apple Computer, Inc. Finalizes Acquisition of NeXT Software Inc.
  29. ↑ Microsoft and Apple Affirm Commitment to Build Next Generation Software for Macintosh
  30. ↑ Apple gains tech, agency customers in Next deal
  31. ↑ Apple unveils new marketing strategy.
  32. ↑ The Apple Of Your Ear
  33. ↑ PRIVATE ICREATOR IS GENIUS BEHIND APPLE'S POLISH
  34. ↑ 800,000 iMacs Sold in First 139 Days
  35. ↑ Apple Stores - 2001-2003
  36. ↑ Apple enjoys ongoing iPod demand
  37. ↑ Apple's remarkable comeback story
  38. ↑ iTunes Store Tops Over Five Billion Songs Sold
  39. ↑ Apple revamps iBook.(Product Announcement)
  40. ↑ iMac "All-in-One" is a trinity
  41. ↑ 41,0 41,1 Apple to Use Intel Microprocessors Beginning in 2006
  42. ↑ Apple Passes Dell's Market Cap
  43. ↑ Dell: Apple should close shop
  44. ↑ Hey, PC, Who Taught You to Fight Back?
  45. ↑ Apple - Hot News - Macworld 2007
  46. ↑ AAPL surges past $100, target at $140
  47. ↑ Steve Jobs: Thoughts on Music
  48. ↑ Apple, EMI offer higher-quality DRM free downloads
  49. ↑ Programmers Jockey for iPhone Users at Apple Site
  50. ↑ Apple's Jobs Gushes Over App Store Success
  51. ↑ Jobs: Apple Is Third Largest Handset Supplier
  52. ↑ Apple Sells Over 300,000 iPads First Day
  53. ↑ BBC: Apple passes Microsoft to be biggest tech company
  54. ↑ Apple Shares Hit $300
  55. ↑ Apple Unveils iLife 11 with New iPhoto, iMovie, GarageBand
  56. ↑ Apple Reinvents the Phone with iPhone
  57. ↑ iPhone'i mudelite võrdlus
v • a • r
NASDAQ-100 indeksisse kuuluvad ettevõtted Flag of the United States.svg
Activision Blizzard  · Adobe  · Akamai  · Alexion Pharmaceuticals  · Altera  · Amazon.com  · Amgen  · Apollo Group  · Apple  · Applied Materials  · Autodesk  · ADP  · Avago  · Baidu  · Bed Bath & Beyond  · Biogen Idec  · BMC Software  · Broadcom  · C.H. Robinson  · CA Technologies  · Celgene  · Cerner  · Check Point  · Cisco  · Citrix  · Cognizant  · Comcast  · Costco  · Ctrip  · Dell  · Dentsply  · DirecTV  · Dollar Tree  · eBay  · Electronic Arts  · Expedia  · Expeditors International  · Express Scripts  · F5 Networks  · Fastenal  · First Solar  · Fiserv  · Flextronics  · Fossil  · Garmin  · Gilead Sciences  · Google  · Green Mountain Coffee Roasters  · Hansen Natural  · Henry Schein  · Infosys  · Intel  · Intuit  · Intuitive Surgical  · KLA Tencor  · Lam Research  · Liberty Interactive  · Life Technologies  · Linear Technology  · Marvell  · Mattel  · Maxim Integrated Products  · Microchip Technology  · Micron Technology  · Microsoft  · Mylan  · NetApp  · Netflix  · News Corporation  · Nuance Communications  · Nvidia  · O'Reilly Auto Parts  · Oracle  · Paccar  · Paychex  · Perrigo  · Priceline.com  · Qualcomm  · Randgold Resources  · Research In Motion  · Ross Stores  · SanDisk  · Seagate  · Sears  · Sigma-Aldrich  · Sirius XM Radio  · Staples  · Starbucks  · Stericycle  · Symantec  · Teva Pharmaceutical  · Verisign  · Vertex Pharmaceuticals  · Virgin Media  · Vodafone  · Warner Chilcott  · Whole Foods Market  · Wynn Resorts  · Xilinx  · Yahoo!


v • a • r
Apple riistvara
Mac
Lauaarvutid
Praegused
Lõpetatud
Laptop
Praegused
Lõpetatud
Server
Praegused
Lõpetatud
Seadmed
Praegused
Apple TV • iPad (2 • 3 • 4 • Mini)  • iPhone (4 • 4S • 5)  • iPod (Classic • Nano • Shuffle • Touch)
Lõpetatud
Lisaseadmed
Praegused
Lõpetatud
Vaata ka

Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Apple_Inc.&oldid=3616578"