Apple Inc.

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Apple Inc)
Apple Inc.
Apple logo black.svg
Asutatud 1976
Asutaja(d) Steve Jobs
Steve Wozniak
Ronald Wayne
Peakorter Cupertino, California
Valdkonnad Arvutitarkvara
Arvutiriistvara
Tarbeelektroonika
Tarkvara elektronturustus
Käive 170,910 mld dollarit (2013)
Töötajaid Üle 80 000 (2013)

Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem Mac OS X, meediapleieri iTunes, rakenduskomplekt iLife, lisaks kontoritarkvara komplekt iWork, professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara Aperture, professionaalne heli- ja videotöötluse rakenduskomplekt Final Cut Studio, muusika produtseerimise tarkvara Logic Studio ning mobiilne operatsioonisüsteem iOS.

Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada personaalarvutite turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1976–1980: Algusaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple I personaalarvuti

Apple asutasid 1. aprillil 1976 Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne, et müüa personaalarvutit Apple I. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud.[2] Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I'e hakati müüma 1976. aasta juulis ning selle hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni)[3] [4] [5]. Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali[6].

Apple II'e tutvustati 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest (TRS-80 ja Commodore PET) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ning tal oli kaasas ka VisiCalc tabelarvutusprogramm[7]. See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule Apple III, et võistelda IBM'i ja Microsoft'iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus[8].

1976–1980: Lisa ja Macintosh[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple Macintosh

Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti nimega Macintosh. Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ning tema tarkvara oli limiteeritud.[9]

Aastal 1984 tuli Apple välja Macintoshiga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt Super Bowli vaheajal.[10] Macintosh müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad[11]. Põhjusteks liiga kõrge hind ning limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati LaserWriter'it, mis oli esimene mõistliku hinnaga PostScript'i interpreteeriv laserprinter ning PageMaker – varajane elektronkirjastamise pakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud Macintosh'i kasutajaliidese enda jaoks.

Aastal 1985 tekkisid omavahelised tülid Steve Jobs'i ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem[12]. Juhtkond käskis Sculley'l Steve Jobs'i "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley'i sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest[11]. Jobs andis sisse oma lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte nimega NeXT Inc. veel samal aastal.

1986–1993: Tõus ja mõõn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Macintosh Portable oli Apple esimene "kaasaskantav" Macintosh arvuti mis lasti välja aastal 1989

Olles õppinud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka Macintosh Portable turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 PowerBook'i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain[13]. Macintosh Portable oli disainitud olema jõudluselt võrdne Macintoshi lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ning tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple System 7't, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ning tutvustades uusi võrgu võimalusi.

PowerBook'i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu[14]. Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri MacAddict on nimetanud perioodi 1989–1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" Macintoshi ajaloos.

Pärast edukat Macintosh LC turuletoomist, tutvustas Apple Macintosh Centris seeriat, Macintosh Quadra seeriat ja õnnetut Macintosh Performa seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab[15].

Sellel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja TV seadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple Macintosh LC seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa Apple IIe Card'i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda Macintosh platvormile[16]. Apple peatas Apple IIe müügi aastal 1993.

Microsoft aina suurendas oma turuosa Windows'i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple tooted olid väga kallid[17]. Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ja ei andnud vastulööki Microsoft'ile, selle asemel nad kaebasid Microsoft'i kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis oli sarnane Apple Lisa omale[18]. Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindler'iga[19].

1994–1997: Katsed erinevate platvormide ja koostööpartneritega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit

1990ndate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme Macintosh'ile, nagu näiteks A/UX. Samas Macintosh'i platvorm hakkas ise aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. multitasking) jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks Sun Microsystems. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal[20].

Aastal 1994 hakkas Apple koostööd tegema Motorola ja IBM'iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM'i ja Motorola riistvara ning Apple tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi riistvara ja tarkvara oleksid PC platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi Microsoft'ile. Samal aastal tutvustas Apple Power Macintosh'i, esimene Apple'i arvuti, mis kasutas IBM'i PowerPC protsessorit[21].

Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple's, sealhulgas palju koondamisi[22]. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada Mac OS'i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Copland'i ja Gershwin'iga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobs'i nõunikuna tagasi Apple'isse[23]. 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas oma töö, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolma aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli.

Aastal 1997 teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema Microsoftiga, et tuua turule Microsoft Office Macintoshile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple aktsiaid.[24]

10. novembril 1997 tutvustati Apple Store't(online versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga[25][26].

1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huvilised saavad Apple'i poodides tutvuda erinevate toodetega.

15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit nimega iMac. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis iPod'i ja iPhone'i[27][28]. iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut[29].

Sellel perioodil ostis Apple mitmeid ettevõtteid, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.

Mac OS X, mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.

19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginia's ja California's[30]. Samal aastal tutvustas Apple oma uut muusikapleierit nimega iPod. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni ühiku kuue aasta vältel[31][32]. Aastal 2003 avati iTunes Store, kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud iPod'iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008. aastal oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise[33].

Alates 2001. aastast on Apple'i disainiosakond hakanud loobuma kasutamast läbipaistvat värvilist plastikut, mida kasutati esmakordselt iMac G3'l. Vahetus algas titaanist PowerBook'iga ja sellele järgnenud polükarbonaadist iBook'ist ning iMac'ist[34][35].

2005–2007: Üleminek Intelile[muuda | redigeeri lähteteksti]

MacBook Pro oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas Inteli protsessorit.

6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma Inteli protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006[36]. 10. jaanuaril 2006 välja tulnud MacBook Pro ja iMac olid esimesed Apple arvutid, mis kasutasid Inteli Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale[36].

Apple'i võidukäik sellel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinnal. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui Delli omadesse (inglise k. market capitalization)[37]. Üheksa aastat varem ütles Delli tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi[38]. Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad Microsoft Windowsi[39].

Mobiilse elektroonika ajastu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma kõnes Macworld Expo'l, 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc, kuna ettevõtte fookuses ei ole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esmakordselt ka iPhone'ist ja Apple TV'st[40]. Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, tollel hetkel oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari[41].

Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat iTunes Store'is ilma DRM'ita (inglise k. Digital rights management), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast[42]. 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is[43]. Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.

Järgmise aasta juulis avas Apple App Store'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara iPhone'le ja iPod Touch'ile[44]. Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et App Store võib saada miljardi-dollari äriks Apple'i jaoks[45]. Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne iPhone[46].

Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet nimega iPad. iPad'il jookseb sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPad'iga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ühiku ning nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni ühiku[47]. Mais 2010 sai Apple'st maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist[48].

Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k. multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust.

Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari[49]. Lisaks uuendati MacBook Air'i, iLife'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lion'it[50].

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maci perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

iMac
  • Mac mini – väikemõõtmeline lauaarvuti, esitleti esmakordselt jaanuaris 2005
  • iMac – kõik-ühes lauaarvuti, mida tuvustati esmakordselt aastal 1998
  • Mac Pro – tööjaama tüüpi lauaarvuti, esitleti esmakordselt 2006. aasta augustis, vahetas välja Power Macintoshi
  • MacBook – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, esmaesitlus 2006. aastal, vahetas välja iBooki
  • MacBook Air – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris 2008
  • MacBook ProMacBooki perekonda kuuluv sülearvuti, esmaesitlus jaanuaris 2006, saadaval 13, 15 ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki
  • Xserve – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server

iPad[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPad on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7 tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16GB, 32GB või 64GB suuruse välkmäluga, protsessoriks 1GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi(saadaval ka 3G toetusega mudel). Aku lubab kuni 10 tundi internetis surfamist, video vaatamist või muusika kuulamist. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k.accelerometer) ja valgusmõõdikut.

iPod[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch

iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi perekond on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.

  • iPod Classic – esmaesitlus aastal 2001, hetkel saadaval 160GB mudeline
  • iPod Nano – esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8GB ja 16GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM raadio, sammulugeja ja multi-touch liides, mis vahetas välja traditsioonilise iPod click wheel'i.
  • iPod Shuffle – esmaesitlus 2005. aastal, hetkel saadaval 2GB mudelina
  • iPod Touch – kaasaskantav meediapleier, jookseb iOS operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Hetkel saadaval 8GB, 32GB ja 64GB mudelina. Viimane generatsioon on Apple A4 protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videosid ka 720p resolutsiooniga.

iPhone[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPhone on Apple'i nutitelefon, mida tutvustati esmakordselt 2007. aasta jaanuaris[51]. iPhone'e on neli erinevat generatsiooni, viimane neist (iPhone 4) tuli turule 24. juunil 2010, mis on saadaval 16GB või 32GB välkmäluga, lisaks on tal veel 960x640 eraldusvõimega ekraan, videokõne toetus, 5 megapiksline kaamera, HD-video salvestamise võimalus, sisseehitatud GPS, kiirendusmõõtur[52].

Apple TV[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple TV on digitaalmeedia pleier. Väikemõõtmeline võrguseade, suudab mängida digitaalset meediat, mis pärineb iTunes Store'ist, Netflix'ist, YouTube'ist, Flickr'ist, MobileMe'st või suvalisest Mac OS X'il või Windows'il jooksvast arvutist, mis kasutab iTunes'i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40GB kõvaketast, 160GB mudel oli saadaval juba 2 kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. Ta on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sellel on 8GB flash-tüüpi mälu puhverdamise jaoks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 2010 Apple Form 10-K
  2. Apple co-founder tells his side of the story.
  3. CONSUMER PRICE INDEX (ESTIMATE) 1800–2008.
  4. Building the digital age.
  5. Apple I reklaam.
  6. Apple chronology.
  7. VisiCalc and the Rise of the Apple II.
  8. Apple III Chaos: Apple's First Failure
  9. A History of Apple's Lisa, 1979–1986
  10. Apple's 1984: The Introduction of the Macintosh in the Cultural History of Personal Computers
  11. 11,0 11,1 Good-bye Woz and Jobs: How the First Apple Era Ended in 1985
  12. Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years
  13. Birth of the PowerBook: How Apple Took Over the Portable Market in 1991
  14. Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years
  15. VAW: Apple Profile Specs
  16. Apple II History Chap 11
  17. 1990–1995: Why the World Went Windows
  18. The Apple vs. Microsoft GUI Lawsuit
  19. Michael Spindler: The Peter Principle at Apple
  20. 1990–1995: Hitting the Wall
  21. Power Macintosh 6100
  22. Former Apple CEO Gil Amelio Lands A New CEO Job
  23. Apple Computer, Inc. Finalizes Acquisition of NeXT Software Inc.
  24. Microsoft and Apple Affirm Commitment to Build Next Generation Software for Macintosh
  25. Apple gains tech, agency customers in Next deal
  26. Apple unveils new marketing strategy.
  27. The Apple Of Your Ear
  28. PRIVATE ICREATOR IS GENIUS BEHIND APPLE'S POLISH
  29. iMacs Sold in First 139 Days; iMac Continuing to Attract New...-a053511992 800,000 iMacs Sold in First 139 Days
  30. Apple Stores – 2001–2003
  31. Apple enjoys ongoing iPod demand
  32. Apple's remarkable comeback story
  33. iTunes Store Tops Over Five Billion Songs Sold
  34. Apple revamps iBook.(Product Announcement)
  35. iMac "All-in-One" is a trinity
  36. 36,0 36,1 Apple to Use Intel Microprocessors Beginning in 2006
  37. Apple Passes Dell's Market Cap
  38. Dell: Apple should close shop
  39. Hey, PC, Who Taught You to Fight Back?
  40. Apple – Hot News – Macworld 2007
  41. AAPL surges past $100, target at $140
  42. Steve Jobs: Thoughts on Music
  43. Apple, EMI offer higher-quality DRM free downloads
  44. Programmers Jockey for iPhone Users at Apple Site
  45. Apple's Jobs Gushes Over App Store Success
  46. Jobs: Apple Is Third Largest Handset Supplier
  47. Apple Sells Over 300,000 iPads First Day
  48. BBC: Apple passes Microsoft to be biggest tech company
  49. Apple Shares Hit $300
  50. Apple Unveils iLife 11 with New iPhoto, iMovie, GarageBand
  51. Apple Reinvents the Phone with iPhone
  52. iPhone'i mudelite võrdlus

37.33166667-122.03083333