Macintoshi kloon
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Macintoshi kloon on personaalarvuti, mis on toodetud teise tootja poolt kui Apple ning kasutab Macintoshi või sellega ühilduvat püsivara ja süsteemi tarkvara.
Sisukord |
Taust [muuda]
Paljud teavad varaseid IBM PC kloone, näiteks Compaqit ja Delli. Vähem teatakse Macintoshi kloone. Aga juba enne IBM PC-d olid olemas Apple II kloonid. Apple esitles esmakordselt Apple II-t 1977. aastal. Apple II võimaldas kasutada värvilist kuva, tal oli klaviatuur ja arvutiga sai ühendada lisaseadmeid. Sellega tõusis Apple kohe müügitabelite tippu. Esimese personaalarvutite tootjana maailmas ületati müügikäive 1 miljard USA dollarit aastas.
Sellest said innustust paljud ettevõtted, kes lootsid sarnaste toodete abil saada edukaks. Seda üritati teha võimalikult odavalt, kasutades samu ROM-kiipe ja Apple II-ga ühilduvat tarkvara.[1] Apple'i kloone saatiski kiiresti edu ja nad hõivasid suure osa turust. Selline tegevus oli võimalik, kuna Apple ei litsentseerinud toodetud tarkvara ega disaini. Apple'i tooteid klooniti üle kogu maailma umbes kahesajal korral. Paljud toodetud masinad nägid välja täpselt samasugused kui Apple II[1].
Kloonid [muuda]
Unitron [muuda]
Unitroni esimene arvuti toodeti 1983 Saksamaal. See oli usaldusväärne seade, millesse oli sisse ehitatud klaviatuur nagu Apple II-l. Kasutati 1 MHZ 6502 A ja 2 MHZ Zilog 80 protsessoreid. Arvutitel oli 64 kB RAM-i, mis oli laiendatav kuni 128 kB–ni. Ettevõte tootis ka Macintoshi 512 kB kloone Brasiilias.
Unitron Mac 512 [muuda]
Unitron Mac 512 oli esimene Mac-tüüpi arvuti kloon.
Kuni Brasiilias ei lubatud mikroarvutite importi, tuli kohaliku turu nõudlust selliste arvutite järele rahuldada muul viisil. Unitron lõi arvuti Mac 512, mis oli sisuliselt Suure Maci kloon. [2][3]
Tehnilised andmed
| Unitron Mac 512 | |
|---|---|
| Tutvustati esmakordselt | 1985. aastal |
| Operatsioonisüsteem | Töötab igal süsteemil kuni 4.1 versioonini |
| Protsessor | 8 MHz 6800 |
| Jõudlus | 0,7 MIPS |
| ROM | 128 KB |
| RAM | 512 KB |
| Liidesed | D-sub 9 klemmilised jadapordid |
| Uuendus | Floppy pistik arvuti tagaküljel |
| Adresseerimine | 24 biti ainult |
| Kaal | 8,16 kg |
Atari ST seeria [muuda]
Seeria põhineb samal 8 MHz Motorola 680x0 protsessoril nagu varajasel Mac arvutil. Tegemist vägagi eduka arvutiga Euroopa tasemel. Seadmel oli PC tüüpi arvutiga ühilduv flopiketas ja Dos menüüs ühilduv esitamise süsteem.[4]
| Atari ST | |
|---|---|
| Väljalaske aasta | 1985 |
| Tootmise lõpetamine | 1993 |
| Operatsioonisüsteem | Atari TOS |
| Protsessor | Motorola 680x0 @ 8 MHz & suurem |
| Mälu | 512 kilobitti kuni 4 megabaiti |
Bell & Howell Apple II Plus [muuda]
Apple'it kloonis ka Apple ise. Bell & Howell Apple II Plus oli limiteeritud versioon Apple II plussist. Muudeti peamiselt värvilahendust korpusel ja tagaküljele lisati rohkem porte. Arvuti oli võrreldes Apple II-ga suunatud AV seadmetega ühildumisele. Esmaversioon oli suunatud eelkõige haridusele.
Tänapäeval on paljud seda tüüpi Apple II kloonid väga vähese levikuga. Paljud neist müüdi odavalt, kui nad välja tulid, ja kadusid seeläbi turult kiiresti.
Motorola StarMax [muuda]
Motorola StarMax on Macintoshi kloon 90-ndate aastate algusest. Arvutid kasutasid Motorola enese emaplaate, mida ettevõte tootis ka Apple'ile. Arvutid toetasid ainult ROM kiipide uuendatud versioone alates 7.5.3 kuni 7.6 versioonini.
Emulaatorid [muuda]
Enne kui tõelised kloonid olid saadaval, konverteeris Atari ST Macintoshi tarkvara, lisades sellele kolmanda osapoole Spectre GCR emulaatori. See eeldas, et kasutajad ostaksid Mac mälusid kui süsteemi uuendamisi. Amiga loodeti konverteerida Mac'i tarkvara lihtsate emulaatoritega.[5] Kuna Apple ei valmistanud 68060 versioonil põhinevat Mac arvutit, siis kiirem viis töötada Mac OS programmidega oli seda teha Atari või Ami 68060 uuendusega.
Tarkvara emulaatorit toodeti ka x86 platvormidel töötavate Dos/ Windows ja Linux operatsioonisüsteemidele. Firma Ardi aretatud Mac ROM versioon 6800 emulaator võimaldas Macintoshi tarkvara jooksutada süsteemi versioonidel 5 kuni 7 ja seda heal kiirusel.
Legaalne kloonitud programm [muuda]
Aastaks 1995 olid Apple Macintosh arvutid moodustanud ligikaudu 7% maailma lauaarvutite turust. Apple'i juhid otsustasid, et Macintoshi laiemale turule viimiseks tuleb alustada ametliku kloonimisprogrammiga. Sellega loodeti kloonijatelt saada litsentsitasusid. Ühelt kloonitud arvutilt sooviti saada esialgu 50 dollarit. Finantskriisis oli tegemist vägagi kasuliku tehinguga, mis aitas Apple'i korporatsioonil edukalt hakkama saada. Peamised litsentsisaajad olid Motorola, Radiu, Aps Tehcnologies, DAYSTAR Digital, UMAX. Siiski pikemas perspektiivis antud tegevus Apple'ile kasuks ei tulnud, kuna nende enda arvutite müük vähenes seeläbi üpriski palju.[6]
Välislingid [muuda]
- Mac Clones and New O/S movie from archive.org
- Mac Clones by Manufacturer (at EveryMac.com)
- Macintosh clones (at LowEndMac.com)
- Infos on all macs and clones (incl. details on some mainboard PCBs / at MacInfo.de)
- Apple Squeezes Mac Clones Out of the Market (at LowEndMac.com)
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Coventry, Joshua (27.11.2011). "Apples From Other Orchards". Low End Mac. Vaadatud 2007-03-04.
- ↑ "A Contraband Mac 512K". low end mac. Vaadatud 27.11.2011.
- ↑ Mall:Cite
- ↑ http://lowendmac.com/clones/atari.html
- ↑ "The Official ShapeShifter Home Page".
- ↑ Linzmayer, Owen W. (27.11.2011). Apple Confidential 2.0: The Definitive History of the World's Most Colorful Company, 254–256. ISBN 1593270100.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||