iPod

Allikas: Vikipeedia

iPod on kaasaskantav meediamängija, mida valmistab ja toodab Apple.

Tootevalikus on praegu kõvakettaga iPod Classic, puutetundliku ekraaniga iPod Touch, kompaktne iPod Nano ja ülikompaktne iPod Shuffle. iPod Mini ja iPod Photo mudelite tootmine on lõpetatud. iPod Classicud säilitavad andmeid sisemisel kõvakettal, ülejäänud iPodi mudelid kasutavad aga välkmälu, et võimaldada väiksemaid mõõtmeid.

Nagu ka paljud teised digitaalsed muusikamängijad, võivad ka iPodid töötada väliste andmekandjatena. Mälumaht varieerub vastavalt mudelitele, ulatudes 2 GB-st iPod Shuffle'i puhul kuni 160 GB-ni iPod Classicul.

iPodi seeria tuleku kuulutas Apple välja 23. oktoobril 2001 ja esimene iPod jõudis turule 10. novembril 2001. Kõiki mudeleid on ka mitu korda ümber kujundatud. Kõige hiljutisem kujundusemuutus toimus 1. septembril 2010.

7. septembril 2005 lõpetati iPod Mini tootmine ja see asendati uue iPod Nanoga. 28. juunil 2005 lõpetati ka iPod Photo tootmine.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevad iPodi mudelid, mille tootmine on kas lõpetatud või toode uuendatud

Sajandivahetuse paiku hakkas Apple tootma tarkvara personaalsete digitaalseadmete kasvavale turule. Digitaalsed kaamerad, fotoaparaadid ja märkmikud olid selleks ajaks saavutanud juba küllaltki hästi välja kujunenud turuosa. Apple'i hinnangul olid aga tollased kaasaskantavad meediamängijad seevastu kas suured ja kobakad või väikesed ja kasutud ning nende kasutajaliidesed olid "uskumatult kohutavad", nii et Apple otsustas ise parema toota.

Tollase Apple’i tegevdirektori Steve Jobsi käsul moodustas Apple’i riistvaraosakonna peainsener Jon Rubinstein töörühma iPodi väljatöötamiseks, kaasates teiste hulgas ka riistvarainsenere Tony Fadelli ja Michael Dhuey’t ning disainer Jonathan Ive’i. Toode arendati välja vähem kui aastaga ning esitleti 23. oktoobril 2001. Jobs kirjeldas seda kui Maciga ühilduvat seadet, millel on 5 GB-ne kõvaketas ning mis "paneb 1000 laulu sulle tasku".

Apple ei töötanud iPodi tarkvara välja täielikult firmasiseselt, vaid kasutas PortalPlayeri alusplatvormi, mis põhines kahel ARMi tuumal. Apple palkas lisaks veel ühe firma: Pixo, et too aitaks kujundada kasutajaliidest Steve Jobsi enda järelevalve all.

Apple proovis aastate jooksul jätkuvalt parandada kasutajaliidese väljanägemist. Põhiliselt muudeti ainult pisiasju, näiteks šrifti, aga 2007. aastal tegi Apple ka veidi suurema muutuse: koos kuuenda generatsiooni iPod Classicu ja kolmanda generatsiooni iPod Nano väljatulekuga Apple nö poolitas ekraani nii, et menüüd kuvatakse vasakul pool ning albumite kaanepildid, fotod või videod paremal pool.

2007. aasta septembris juhiti Apple'i ja patendifirma Burst.com vahelise kohtuprotsessi ajal tähelepanu iPodiga sarnasele seadmele, mis töötati välja 1979. aastal. Kane Kramer taotles 1981 patenti oma "plastikust muusikakarbile", mida ta kutsus nimega IXI. Ta ei suutnud koguda piisavalt raha, et pikendada oma toote ülemaailmset patenti ning see aegus. Kramer ei saanudki kunagi oma ideest kasu.

Nime iPod pakkus välja vabakutseline reklaamikirjanik Vinnie Chieco. Nimi iPod tuli talle väidetavalt pähe filmi "Kosmoseodüsseia 2001" repliigist "Open the pod bay door, Hal!". Pärast mõningast uurimustööd leiti aga, et toode nimega iPod on juba olemas. New Yorgist pärit Joseph N. Grasso oli oma "avaliku internetikioski" kaubamärgi registreerunud 2000. aastal iPodi nime all. Grasso loovutas iPodi kaubamärgi Apple'ile 2005. aastal.

Tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPodi seeria tooted suudavad esitada paljusid audiofailivorminguid: MP3, AAC, M4A, Kaitstud AAC (Apple iTunesi poest), AIFF, WAV, Apple Lossless jt. Seoses iPod Photo müügile tulekuga kaasnes ka võimalus kuvada JPEG, BMP, GIF, TIFF ja PNG laiendustega pildifaile. Mõned iPodid suudavad ka lisaks esitada MPEG-4 (H.264/MPEG-4 AVC) ja QuickTime’i videovorminguid, kuid seejuures kaasnevad piirangud video mõõtmetel ja kodeeringutel.

Esialgselt töötas iPodi tarkvara vaid Mac OS operatsioonisüsteemidel. iPodi tarkvara tugi Windowsile tuli alles teise generatsiooni mudelitega. Erinevalt enamikest teistest muusikamängijatest ei toeta Apple Microsofti WMA audiovormingut, kuid konverter WMA failidele on olemas Windowsi iTunesi versioonis. MIDI failidega on sama lugu.

Installatsiooni käigus seostatakse iPod ühe põhiarvutiga. Iga kord kui iPod ühendatakse selle arvutiga, sünkroonib iTunes kogu muusikakogu või esitusloendid kas automaatselt või käsitsi. Kasutaja saab küll mõnest teisest arvutist mängida ja lisada muusikafaile tingimusel, et iPod on seatud käsitsisünkroonitavaks. Kõik, mis on lisatud või muudetud, kaob aga kohe, kui sünkroonida iPodi taas põhiarvutiga. Kui kasutaja tahab automaatselt sünkroonida iPodi mõne teise arvutiga, kustutatakse iPodilt kõik andmed ja asendatakse uue arvuti andmetega.

Kasutajaliides[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPodi klikkimisratas

Kõikidel iPodidel (välja arvatud iPod Shuffle 3G, iPod Nano 6G ja iPod Touch) on viis nuppu, mis on uuematel mudelitel sisseehitatud klikkimisrattasse (click wheel). Nupud täidavad põhikäske: menüü, mängi, paus, järgmine lugu ja eelmine lugu. Ülejäänud toiminguteks, näiteks menüüs üles-alla kerimiseks ja helitugevuse muutmiseks kasutakse klikkimisratast. Kolmanda generatsiooni iPod Shuffle’il ei ole reaalseid kontrollnuppe mängija peal. Nende asemel on tal väike kontrollkeskus kõrvaklappide juhtme küljes, mis koosneb väikestest helitugevuse juhtnuppudest ja ühest nupust esitamise, pausi, järgmise loo jne. jaoks. iPod Touchil puudub samuti klikkimisratas. Selle asemel kasutab Touch 3,5 tollist ehk 8,89 cm puudutustundlikku ekraani koos „kodu“ nupuga, mis asub ekraani allservas ja on mõeldud selleks, et naasta peamenüüsse. Lisaks on Touchil veel ka toite- ja lukustusnupp, millega saab nii ekraani kui ka iPodi sisse ja välja lülitada ning alates teisest generatsioonist helitugevuse reguleerimise nupud küljel. iPod Touchi kasutajaliides on identne iPhone’i omaga. Erinevus on vaid selles, et Touchil puudub telefonifunktsioon.

Failide hoiustamine ja edastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik iPodid, välja arvatud iPod Touch, suudavad töötada „kettarežiimis“ massmäluseadmetena, et hoiustada kõikvõimalikke faile, kuid see ei pruugi olla kõigi iPodide puhul vaikekäitumine. iPod Touch vajab selleks isegi eritarkvara.

Erinevalt paljudest teistest MP3 mängijatest, tavaline heli- ja videofailide kopeerimine mängijale tüüpilise failihalduriga ei taga iPodile kopeeritud failidele korralikku juurdepääsu. Selleks tuleb kasutada tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud meediafailide edastamiseks iPodidele. Tavaliselt kasutatakse selleks Apple iTunesi, kuid on olemas ka paljusid kolmandate osapoolte rakendusi, näiteks DiskAid, CopyTrans Manager ja Xilisoft iPod Magic.

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiibistikud ja elektroonika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiibistik või elektroonikaseade Tooted Komponendid
Mikrokontroller iPod Classic 1G kuni 3G Kaks ARM 7TDMI protsessorit töötades 90 MHz-l
iPod Classic 4G ja 5G, iPod Mini, iPod Nano 1G Erinevate taktsagedustega ARM 7TDMI protsessorid,

neist kõrgeim taktsagedus 80 MHz

iPod Nano 2G ARM protsessoril põhinev Samsung System-on-a-chip
iPod Shuffle 1G SigmaTel STMP3550 kiip[1]
Helikaart Kõik iPodid(v.a. iPod Shuffle, 6G Classic, 2G Touch)[2] Helikoodekid töötas välja firma Wolfson Microelectronics
iPod Classic 6G Cirrus Logic audiokoodekiga kiip
Andmekandja iPod Classic 45,7 mm kõvakettad (ATA-6, 4200 RPM)

Tootja: Toshiba

iPod Mini 25,4 mm Microdrive

Tootjad: Hitachi ja Seagate

iPod Nano Välkmälu

Tootjad: Samsung, Toshiba jt.

iPod Shuffle and iPod Touch Välkmälu
Aku iPod Classic 1G, 2G, iPod Shuffle Sisseehitatud liitium-polümeer akud
alates iPod Classic 3G-st, iPod Mini, iPod Nano, iPod Touch, iPod Shuffle 4G Sisseehitatud liitiumioonakud
Ekraan iPod Nano 3,9 cm(diagonaal) Multi-Touch, resolutsioon: 240x240[3]
iPod Classic 6,35 cm LCD koos LED taustvalgusega, resolutsioon: 320x240[4]
iPod Touch 8,89 cm Multi-Touch, resolutsioon: 960x640[5]

Ühenduvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPodi USB kaabel 30-pinnilise ühendusotsaga

Algselt kasutati iPodil olevate muusikafailide ja aku laadimiseks FireWire ühendust. Akut sai laadida ka toiteadapteri abil, mis oli esimesel neljal generatsioonil juba seadet ostes tasuta kaasas.

Kolmas generatsioon hakkas aga juba kasutama uuemat tüüpi 30-pinnist porti, mis lubab nii Firewire kui ka USB ühenduvust. See võimaldas paremat ühilduvust mitte-Apple arvutitega, sest paljudel neist puudus FireWire port. Lõpuks hakkas Apple iPode müüma FireWire kaabli asemel hoopis USB kaablitega, kuigi vajadusel oli võimalus vastav kaabel lisaks osta.

Alates iPod Nano 1G ja iPod Classic 5G toodetest lõpetas Apple FireWire kasutuse iPodi ja arvuti vahelisel andmeedastusel, proovides sel viisil vähendada nii hinda kui ka seadme suurust.

Kui jõudsid turule iPod Touch 2G ja iPod Nano 4G keelas Apple ka FireWire kaudu seadme laadimise võimaluse, mis oli eelnevalt veel lubatud.

iPod Shuffle 2G, 3G ja 5G kasutavad vaid ühte 3,5 mm pesa, mis töötab nii kõrvaklappide pesana kui ka andmeedastuspordina.

iPod Touch 2G, 3G ja 4G toodetel on olemas ka Bluetoothi tugi.

Lisaseadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apple iPod Nano koos Nike+iPod lisaseadmetega

iPodi tooteseeriale on valmistatud arvukalt mitmesuguseid lisaseadmeid. Suur hulk neist toodetakse kolmandate osapoolte firmades, kuigi mõned, näiteks iPod Hi-Fi, on valmistatud Apple poolt.

Mõned tarvikud pakuvad unikaalseid funktsioone, näiteks Nike+iPod sammulugeja ja iPod Camera Connector. Lisaks on olemas veel väliseid kõlareid, traadita kaugjuhtimispulte, kaitseümbriseid, traadita kõrvaklappe. Põhilised seesuguste tarvikute tootjad on Griffin Technology, Belkin, JBL, Bose, Monster Cable ja SendStation.

BMW tõi välja esimese iPodi autoliidese, mis võimaldab uuemate BMW-de juhtidel kontrollida iPodi kas rooli sisseehitatud juhtnuppude abil või raadiol olevate nuppude abil. Apple teatas, et 2005. aastal saavad sarnased süsteemid teiste hulgas ka Mercedes-Benz[6], Volvo[7], Nissan, Toyota[8], Alfa Romeo, Ferrari[9], Acura, Honda, Renault ja Volkswagen[10].

Mõned stereoseadmete tootjad, näiteks JVC, Pioneer, Kenwood, Alpine, Sony ja Harman Kardon, on samuti loonud iPodile spetsiaalseid lahendusi. Alternatiivsete ühendusmeetodite hulka kuuluvad näiteks mitmesugused adapterid, mis kasutavad kassettmängijat heli edastamise võimaldamiseks, audio sisendpistikud ja FM-transmitterid, näiteks iTrip. Osades riikides on aga personaalsed FM-transmitterid ebaseaduslikud.

2007. aastal jõudsid neli suurt lennufirmat kokkuleppele, et paigaldada lennukitesse iPodi istmeühendused. See tasuta teenus lubaks reisijatel oma iPodi laadida ja vaadata videoid individuaalsete istme seljatugede küljes olevatelt ekraanidelt.

Mudelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPod Shuffle iPod Nano iPod Classic iPod Touch
Pilt
IPod shuffle 4G front right.jpg
6G IPod Nano.svg
6G iPod.svg
4G IPod Touch.svg
Aku kestus Heli esitus kuni 15 tundi Heli esitus kuni 24 tundi Heli esitus kuni 36 tundi Heli esitus kuni 40 tundi
Video esitus kuni 6 tundi Video esitus kuni 7 tundi
Mahutavus 2 GB 8 GB, 16 GB 160 GB 8 GB, 32 GB, 64 GB
Suurus 29,0 × 31,6 × 8,7 mm 37,5 × 40,9 × 8,78 mm 103,5 × 61,8 × 10,5 mm 111,0 × 58,9 × 7,2 mm
Kaal (mass) 12,5 grammi 21,1 grammi 140 grammi 101 grammi
Laadimisaeg Umbes 3 tundi Umbes 3 tundi Umbes 4 tundi Umbes 4 tundi
2-tunnine kiirlaadimine 80%-ni 1,5-tunnine kiirlaadimine 80%-ni 2-tunnine kiirlaadimine 80%-ni 2-tunnine kiirlaadimine 80%-ni
Ühenduvus iPod Shuffle'i USB kaabel Dokipistikuga USB-kaabel, kõrvaklapiport Dokipistikuga USB-kaabel, kõrvaklapiport Dokipistikuga USB-kaabel, kõrvaklapiport
Traadita ühendus 802.11b/g/n Wi-Fi, Nike + iPod tugi,

Maps asukohapõhine teenus, Bluetooth 2.1 + EDR

[11]

Kriitika ja arvustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akuprobleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikel iPodi mudelitel erineb reklaamitud akukestus reaalses maailmas saavutatavast. Näiteks pidi Apple'i väitel 30 GB iPod Classic 5G suutma 14 tundi järjest muusikat taasesitada. MP3.com aruanne ütles aga, et seda on praktiliselt võimatu saavutada. Katses saadi keskmiseks kestuseks vähem kui 8 tundi.[12]

iPodi akud ei ole mõeldud tarbija poolt eemaldamiseks või vahetamiseks. Alguses ei asendanud ka Apple vananenud akusid. Ametlik strateegia nägi ette, et klient peaks ostma kasutatud, aga korrastatud (refurbished) toote, mis aga tegelikkuses maksis peaaegu sama palju kui uus toode. Kõikide liitiumioonakude mahtuvus väheneb, isegi kui akut ei kasutata[13]. Selline olukord on tekitanud aga turul nõudluse kolmandate osapoolte akuasenduskomplektide järgi.

Apple kuulutas välja akude asendamise programmi 14. novembril 2003. Algul maksis uus aku 99 USA dollarit, kuid seda alandati 59 dollari peale 2005. aastal. Nädal hiljem hakkas Apple pakkuma laiendatud iPodi garantiid samuti 59 dollari eest.[14]

iPod Nano jaoks on aku vahetamisel vaja jootmisvahendeid, sest aku on joodetud otse kiibistiku külge. Viienda põlvkonna iPod Classicu puhul on aku liimitud kesta tagapaneeli külge.

Vigasest akust tingituna võis esimese põlvkonna iPod Nano üle kuumeneda, ohustades nii kasutaja tervist. Vigaseid iPod Nanosid müüdi 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta detsembrini.

Töökindlus ja vastupidavus[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPode on kritiseeritud väidetavalt lühikese eluea ja habraste kõvaketaste pärast. 2005. aastal läbi viidud küsitlusel leiti, et iPodi toodetel on keskmine rikete ja tõrgete määr 13,7%. Eriti toodi välja, et toodetel, millel olid kõvakettad, esines rikkeid palju tihedamini (veaprotsent üle 20) kui neil, mis kasutasid välkmälu (veaprotsent väiksem kui 10).

2005. aasta lõpus kurtsid paljud kasutajad, et esimese generatsiooni iPod Nano ekraan kriimustub väga kergesti, mis muudab ekraani lühikese ajaga kasutuskõlbmatuks. Esitati ka kohtuhagi. Algselt pidas Apple probleemi tühiseks defektiks, kuid hiljem hakkas müüma iPode kaitsva ümbrisega.

Patendivaidlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Copyright-problem.svg

2005. aastal seisis Apple silmitsi kahe kohtuasjaga, kus süüdistati iPodi seeriat ja sellega seotud tehnoloogiaid patendiõiguste rikkumises. Advanced Audio Devices väitis, et iPodi seeria on rikkunud nende "muusika jukeboxi" patenti[15] ning Hong Kongis asuv firma nimega Pat-rights väitis, et Apple’i Fair Play tehnoloogia on rikkunud patenti[16], mis kuulub Hiina leiutajale Ho Keung Tse-le.

Apple'i taotlus Ameerika Ühendriikide Patendi ja Kaubamärgi Büroole, et saada patent „rotatsiooni kasutajaliidestele“, nagu on kasutusel iPodi kasutajaliidestes, sai kolmanda eitava vastuse 2005. aasta augustis. Samal kuul teatas Creative Technology, üks Apple põhilistest rivaalidest MP3 mängijate turul, et ta omab patenti muusikavalikuliidesele, mida iPodi tooteseeria kasutab. Creative kutsus seda "Zeni Patendiks", mis anti välja 9. augustil 2005.[17].

15. mail 2006 andis Creative taas Apple’i kohtusse, seekord USA Põhja-California Piirkonnakohtusse. Creative palus ka Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Kaubanduse Komisjonil uurida, ega Apple ei riku USA kaubandusseadusi, importides iPode USA-sse.

24. augustil 2006 teatasid Apple ja Creative, et on jõudnud kokkuleppele, mis lõpetab nende omavahelise juriidilise vaidluse. Selle tulemusena pidi Apple maksma firmale Creative Technology 100 miljonit USA dollarit litsentsi eest, mis lubab Apple’il kasutada Creative’ile väljastatud patenti kõigis Apple’i toodetes. Creative teatas seejärel oma kavatsusest hakata tootma iPodi tarvikuid, liitudes selleks „Made for iPod“ programmiga.

Mõju ühiskonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

iPodid on võitnud mitmeid auhindu, alustades insenerikunsti tipptasemest, kõige innovaatilisema muusikatoote ja paremuselt neljanda arvutitooteni 2006. aastal. iPodid on tuntud ka oma välimuse ja kasutusmugavuse eest. Ülemaailmse tuntusega arvutiajakiri PC World on kirjutanud, et iPodi seeria on „muutnud kaasaskantavate meediamängijate maailma“. Paljud firmad modifitseerivad oma tooteid, et nad töötaksid paremini nii iPodi seeria toodete kui ka AAC audiovorminguga.

Näiteks CD kopeerimiskaitsesüsteemid ja mobiiltelefonid, mis mängivad WMA (Windows Media Audio) failide asemel AAC (Advanced Audio Coding) faile.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]