Magic Mouse

Allikas: Vikipeedia
Magic Mouse
Tootja: Apple
Tüüp: Mitmik-puutetundlik hiir
Esmamüük: 20. Oktoober, 2009
Toide: 2 AA patareid
Ühendus: Bluetooth
Eelkäija: Mighty Mouse
Magic Mouse
Magic Mouse altpoolt vaadates

Magic Mouse (ingl 'võluhiir') on maailma esimene mitmik-puutetundlik (Multi-Touch) optiline hiir. See on toodetud ja müüdud firma nimega Apple poolt. Magic Mouse tuli esmakordselt müügile 20. oktoobril 2009. aastal. Mitmik-puutetundlik optiline hiir sai alguse iPhone’st, seejärel tuli iPod ning MacBook Pro puutetundlikud juhtplaadid (nt. touchpad). Hiir on kogu oma pealmise paneeli ulatuses puutetundlik ning reageerib vajutustele (click) samamoodi nagu tavalised hiired. Kerimisnupu asemel saab hiirel kasutada sõrme (sõrme libistamine mööda puutetundlikku pinda). See on kiirem ja mugavam viis suhtlemiseks oma arvutiga.

Magic Mouse'i jaoks on vaja vähemalt Mac OS X 10.5.8 ja Bluetooth ühendust. Hiir võib olla seadistatud kahe nupuga vasakukäeliste või paremakäeliste jaoks, aga vaikimisi on ta seadistatud kui ühe nupuga hiir. Kasutatud on laserjälgimise seadet n.ö. silma e. sensorit, millel on suurem kursori noole (pointeri) täpsus võrreldes eelmise põlvkonna Apple hiirtega. Kuigi see on müügil koos 2009. aasta põlvkonna iMac tootega, saab seda osta ka eraldi nt. MacBook, MacBook Pro jne. jaoks, millel on Bluetooth ühenduse võimalus.

Magic Mouse kasutab võimsaid lasersensoreid, mis on palju tundlikumad ja reageerivad paremini ükskõik missugusel pinnal mitte nagu tavalised optilised hiired. Ühenduse leviala on kuni 33 meetrit arvutist. Samas on tegemist ka väga mugava ja stiilse tootega.

Positiivne funktsioon on kerimine (scroll) ilma nupu abita ning negatiivsed omadused on, et puuduvad funktsioonid Exposé (funktsioon, mis toob lahtiolevad aknad kõrvuti kogu ekraani ulatuses vähendatud suuruses), Dashboardin (avab ekraanil seaded, mis näitavad nt. kella, kuupäeva, kalendrit, kalkulaatorit, ilmateadet jne.) või Spaces. Eelnevalt loetletud funktsinoonid olid aga olemas eelmise põlvkonna hiirel (Mighty Mouse). Funktsioone saab lisada ja rakendada programmiga nimega BetterTouchTool.



Ajalugu[1][muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu
Toote nimi: Aasta
Lisa Mouse: 1983
Macintosh Mouse: 1986
Apple Desktop Bus Mouse: 1986
Apple Desktop Mouse II: 1993
Apple USB Mouse: 1998
Apple Pro Mouse: 2000
Apple Wireless Mouse: 2003
Mighty Mouse: 2005
Magic Mouse: 2009
Juku hiir ja Magic Mouse
Mighty Mouse
Mighty Mouse

Apple hiirte ajalugu sai alguse 1979. aastal, kui Apple külastas XEROX Parc uurimuskeskust, et tutvuda nende ekperimentaaltehnoloogiatega. Seal avastasid nad hiire ning nad olid sellest väga inspireeritud. Suurim probleem oli aga hind (400$), mis ei olnud tavakasutajale praktiline. Apple tellis omale disaineri, et aidata valmistada hiir, mis ei oleks enam nii kallis ning sobiks tavakasutajale.

Nii sündis 1983. aastal Apple esimene hiir Apple Lisa Mouse (A9M0050). See põhines hiirel, mida kasutas 70-ndatel Alto arvuti Xerox PARC. Hiir töötati välja just tavakasutaja jaoks, ning hiire igat tahku disainiti, et välja tuleks ideaalne toode. Ühe nupuga hiir püsis muutumatuna ligi 20 aastat.

Järgmine hiir tuli välja 1986. aastal. Selleks oli Macintosh Mouse (M0100). See oli Lisa hiirest edasi arendatud versioon. Teraskuul asendati kummist kuuliga ning kasutati ümaramat kuju ning lõpuks sai ta ka tumehalli värvuse.


Neli kuud hiljem tuli välja Apple Mouse IIc, millel oli disainitud välimust, värvust ning nupu kuju.

1986. aastal tuli välja Apple Desktop Bus Mouse. Hiir oli oma eelkäijatest madalam ning kolmnurkse kujuga. ADB Mouse sai järgmiseks 6 aastaks standardhiireks kõikidele Macintosh lauaarvutitele. 1993 – 1998 aastate arvutitel oli kaasas juba tänapäevase hiire kuju meenutav Apple Desktop Mouse II. See oli musta värvi ning hiire kuju hakkasid laialt kasutama ka teised hiiri tootvad firmad.

1998. aastal, kui välja tuli iMac, loodi ka uus hiir Apple USB Mouse, mis meenutas hokis tuntud littrit. See oli läbipaistva korpusega ning väga ümara kujuga. Hiir oli täiesti erinev oma eelkäijast ja seda peetakse Apple’i kõige suuremaks veaks. USB Mouse’i peeti liiga kohmakaks, kuigi ta võis oma aja kohta stiilne olla.

2000. aastal jäeti USB Mouse kõrvale, ning esitleti uut Apple Pro Mouse’i. Tal oli sarnane disain ADB II hiirega, kuid seekord oli must värv asendatud läbipaistva plastikust korpusega. APM oli esimene Apple hiir, mis kasutas LED valgustust ja sensorit.

2003. aastal tuli välja Apple esimene juhtmevaba (wireless) hiir, mille nimeks oli Apple Wireless Mouse.

2. augustil 2005. aastal tulid müüki Mighty Mouse hiired. Esmalt oli Mighty Mouse juhtmega (wired) ning 2006. aastal tuli välja juhtmeta (wireless) Mighty Mouse, mis oli eelkäijaks Magic Mouse hiirele. Mighty Mouse’il puudus puutetundlik pind, mis on uuel versioonil Magic Mouse’il. Puutetundliku pinna asemel on Mighty Mouse’il väike rullik, mis meenutab pisikest palli. Lisaks on Mighty Mouse'il veel kaks küljel asuvat nuppu, mida Magic Mouse'il ei ole. Nendega saab kasutada nt Expose funktsiooni. Expose funktsioon on tal vaikimisi peal ning seda võib asendada teiste funktsioonidega.

20. oktoobril 2009. aastal tuli välja Magic Mouse, mis on maailma esimene mitmik - puutetundlik hiir. Rulliku asemel on tal puutetundlik pind. Puuduvad ka külgmised nupud, mis olid olemas tema eelkäijal (Mighty Mouse'il).

Liigutused[2][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Klõpsamine ühe nupu abil. Vaikimisi seadistatud.
  • Kahe nupuga klõpsamine. Kui seadetes muuta ühe nupu variant kahe nupu variandiks.
  • 360°- kerimine. Saab kerida üles, alla, vasakule, paremale.
  • Akna või pildi suurendamine (zoom). Hoides klaviatuuril all ctl nuppu ja liigutades hiirel paneelil sõrmega otse edasi.
  • Kahe sõrmega tõmme. Kahe sõrmega korraga vasakule ja paremale libistamine mööda hiire pealmist puutetundlikku paneeli. Sellega saab nt. interneti lehel edasi ja tagasi navigeerida ilma nuppu vajutamata.

Better Touch Tool[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Better Touch Tool ('parema puudutuse tööriist') on programm, millega saab lisada Magic Mouse’le funktsioone. Lisaks saab muuta kerimise ja hiire kursori liigutamise kiirust. Kõrvalolevatelt piltidelt on näha, kuidas saab hiirele funktsioone lisada. Kusjuures samamoodi saab ka touchpad’ile funktsioone lisada, ning kursori liikumise kiirust muuta. Programm on tasuta kättesaadav kõigile. Lisaks on viimasel pildil näha, et saab ka vaadata, kuidas toimuvad puudutamised ja sõrme liigutamised graafiliselt. Funktisoone saab aga lisada järgmiselt: kõigepealt tuleb klikkida nupul nimega Add new gesture. Seejärel tuleb valida Magic Mouse Gesture alt toiming, mida tahad sõrmega või sõrmedega hiire juhtplaadil teha. Lõpuks valid Predefined Action alt tegevuse, mida tahad, et selle näpu liigutuse abil tööle pannakse. Nt. valime Magic Mouse Gesture alt Single Finger Click Middle (ühe näpu klikk keskele) ning tegevuseks võtame volüümi tõstmise. Nüüd kui sai kõik õigesti seadistatud, siis vajutades hiire keskele, peaks volüümi tase tõusma ühe pügala võrra. Lisaks saab selle programmi abil lisada klaviatuurile ise otseteid, ehk teatud klahvi kombinatsioone, mille tulemusel saab mingit toimingut teha.

Süsteemi tööriistad (System Preferences)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks on veel võimalik Magic Mouse’i seadeid muuta System Preferences’i alt (Apple arvutite puhul). Kui minna tööriistadesse, saab seal alt valida eraldi tööriistad hiirele. Kuna Magic Mouse on juba eelnevalt arvutisse lisatud, saab sealt tööriistad just antud mitmik-puutetundlikule hiirele. Kõrval on pilt, millelt on näha muudatusi lubavaid parameetreid. Saab muuta kursori liikumise kiirust (Tracking), kerimise kiirust (Scrolling), topelt-kliki kiirust (Double-Click), hiire nuppude asetust (paremakäelise, vasakukäelise, või ühe nupuga), saab lisada kerimise funktsiooni ja suurendamise funktsiooni (zoom) ning lõpuks veel ka kahe näpu süsteemi (saab pilte lehitseda või siis ka interneti aknas lehekülgedel edasi-tagasi navigeerida).

Toetavad operatsioonisüsteemid[4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Op. süsteem Toetab, ei toeta
Mac OS X: Toetab (võib vajada tarkvara uuendusi)
Windows : Toetab versioon XP, Vista, 7 (Boot Camp)
Linux: Toetab versioon 2.6.34-rc1

Tehniline teave[5][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrvalolevalt pildilt on näha, mis on Magic Mouse’i sees. Pealmise osa moodustab puutetundlik (Multi-touch) pind. Minnes põhja alla, näeme seal lasersensoreid. Toimib see süsteem kahe AA patareiga (või akudega) ning ühenduse arvuti ja hiire vahel annab Bluetooth. Pealmist mitmik-puutetunlikku osa katab umbes 2 millimeetri paksune läbipaistev plastik. Ülejäänud korpuse moodustab hõbedase värvusega alumiinium. Sisu on plastikust. Hiire alumises osas asetseb lüliti, millest saab hiirt vajadusel välja lülitada.

Magic Mouse'i sensor

Lasersensor[6][muuda | redigeeri lähteteksti]

Laserhiired ning optilised valgutusega hiired töötavad põhimõttelt sarnaselt. Mõlema hiire puhul on sisseehitatud väike kaamera, mis pildistab iga teatud aja tagant pinda, millel hiirt liigutatakse. Erinevus laserhiire ning optilise hiire vahel on valgustuses. Kui optiline hiir valgustas oma pinda LED valgustuse abil, siis laserhiir teeb seda laseri abil. Eelis on selles, et laservalgus on tunduvalt teravam ja täpsem kui LED valgus, mis hajub valgustavale pinnale laiali. Laser tagab aga kursori kindla liikumise ekraanil sõltumata pinnast, millel hiirt liigutatakse. Laser ongi selleks, et valgustada pind ja et kaamera saaks teha järjest pilte. Pildid, mis n.ö töödeldakse, salvestuvad protsessorile, ning neid pilte saadakse võrrelda, kas pilt on vahepeal vasakule, paremale, ette või taha liikunud. Sellest tulenevalt saab hiire ja arvuti vahel suhtlus toimida. Hiir annb informatsiooni arvutile, kus see töödeldakse vajalikuks informatsiooniks inimese silmale.

Mitmik-puutetundlik pind[7][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval on väga populaarseks saanud erinevad puutetundlikud seadmed, nt. iPhone, iPad, iPod Touch jne. Touchpad toimib põhimõttelt samamoodi kui Magic Mouse’i pealmine puutetundlik paneel. Kogu hiire pealmine paneel on kaetud platikuga, mille all peitub põhimõtteliselt metalltraatidest võrgustik. Kui inimese sõrm seda pinda puudutab, reageerib hiir ja saadab impulsi arvutile. Inimese keha on üsna hea elektrijuht, sellest tulenevalt saab ka hiirel asetsev võrgustik aru, kus sõrm parasjagu asetseb. Põhimõttelt on tegemist elektriväljaga ja kui inimsese sõrm sinna vastu puutub, on see väli just selles piirkonnas häiritud. Kõrval oleval pildil on ka näha Magic Mouse’i puutetundliku piirkonna elementi, mis reageerib inimese keha puudutusele.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Ajalugu – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud Detsember 12, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  2. "Magic Mouse – Apple". Apple. Vaadatud Detsember 11, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  3. "Better Touch Tool – BTT". BTT. Vaadatud Detsember 11, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  4. "Magic Mouse – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud Detsember 11, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  5. "Tehniline – ifixit". ifixit. Vaadatud Detsember 11, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  6. "Lasersensor – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud Detsember 11, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  7. "puutetundlik pind – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud Detsember 11, 2010.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)