Mink

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib loomaliigist; jumestamisvahendi kohta vaata artiklit Mink (näovärv)

Mink
American.mink.arp.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kärplased Mustelidae
Perekond: Kärp Mustela või
Mink Neovison
Liik: Mink
Ladinakeelne nimetus
Mustela vison
(Schreber, 1777)
Sünonüümid

Neovison vison

Mink ehk ameerika naarits (Mustela vison) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniliselt on mink arvatud kärbi (Mustela) perekonda. Et viimaste uurimuste järgi on euroopa naarits lähemal kolonokile (Mustela sibirica), mink aga nugistele (Martes), siis arvab osa uurijaid ta koos väljasurnud merimingiga (Neovison macrodon) perekonda mink (Neovison) ja nimetab ladinakeelse nimetusega Neovison vison.

Leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslikult on mingid laia levikualaga Põhja-Ameerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. Euroopasse toodi mink algselt karusloomafarmidesse, ent mitmel pool lasti ka loodusesse. Tänaseks on mink kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik, kusjuures tema tõttu on ohtu sattunud euroopa naarits, kohalik kärplane. Mink elutseb ka pea kõikjal Eestis.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvi on 35–45 cm ja saba 15–25 cm pikk. Mink on väga sarnane Euroopa naaritsaga. Kui naaritsal on valged nii alalõug kui ka mokad, siis mingil on valge ainult alalõug.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille väljapääs viib tavaliselt vee alla. Peale ühe peamise uru kasutavad mingid muidki ajutisi peatumispaiku. Mingid elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetavad mingid endale toiduvarusid. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani.

Sigimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jooksuaeg on minkidel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 40–90 päeva kestvat tiinust mais. Pesakonnas on tavaliselt 4–5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, lõpetades samal ajal emapiimast toitumise. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad juba ise sigima. Mink võib viljastada ka euroopa naaritsa, kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate väljasuremise põhjuseks.