Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala asub Põlva vallas ja hõlmab Ahja jõe keskjooksu ja selle lähiümbrust Koorvere sillast kuni Otteni vesiveskini.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala loodi 1957. aastal 11,01 km² suurusena Ahja jõe ürgoru, selle lisaorgude, liivakivipaljandite, nendega piirnevate alade ning haruldaste ja ohustatud liikide, näiteks jäälinnu kaitseks. Praegused piirid (pindala 11,20 km²) ja staatus on kaitsealal 2001. aastast.[1]
Kaitsealal kaitstakse Ahja jõe keskjooksul asuvaid Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivipaljandeid, mitmeid koopaid (näiteks Emalätte koobas, Neitsikoobas), jõeorgu ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike (näiteks austria roidputke, alssosja, mets-vareskolda, nõmm-vareskolda, ungrukolda ja karukolda).
Liivakivipaljandid[muuda | muuda lähteteksti]
Ahja jõe ürgoru veerudel esinevad ja taevaskodadeks või paedeks kutsutavad liivakivipaljandid on kujunenud Kesk-Devoni Burtnieki lademe liivakividesse.
Ahja jõe maastikukaitseala ligikaudu 19 kilomeetri pikkusel lõigul esineb kokku 43 liivakivipaljandit, neist 27 jõe paremal ja 16 jõe vasakul kaldal.
Liivakivide värvus on tugevasti varieeruv: valkjas- ja kollakashallidest kuni roosade, kohati punakate, oranžide või kollasteni.
Mitmete paljandite (Puusta pae, Piirioidu pae, Savioidu pae, Savimägi, Valgemäe pae) ülaosas esineb neid katvat moreeni, mis allub üsna kergesti erosioonile. Seetõttu esineb nendelt paljanditelt sagedamini kasvavate puude varinguid.
Paljandid nimeliselt:
- Kiisa pae
- Kuradikoobas
- Tsuba pae
- Kiviniidu pae
- Pulga kalju
- Allika kalju
- Ussiloosku mägi
- Mutso pae
- Puusta pae
- Sadama pae
- Juudapae
- Kangsi pae
- Eevamägi
- Lükoalune pae
- Kaljumäe pae
- Kassimägi
- Roio pae
- Sõnajala mägi
- Reino pae
- Palanumägi
- Nurmemäe pae
- Valgemäe pae
- Haavaniidu pae
- Piirioidu pae
- Savioidu pae
- Mõtstare mägi
- Nõmme pae
- Oosemägi
- Madal pae
- Kivipalu mägi
- Kindapäka mägi
- Mõsumägi
- Laaritsamägi
- Savimägi
- Väike Taevaskoda
- Suur Taevaskoda
- Soeoos
- Ületammi kalju
Turism[muuda | muuda lähteteksti]
Suur- ja Väike-Taevaskoda kuuluvad Eesti kõige tuntumate ja külastatavamate loodusobjektide hulka.[1]
Riigimetsa Majandamise Keskus on maastikukaitsealale rajanud mõned matkarajad.
- Taevaskodade matkarada on 3 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. Rada algab Taevaskoja küla ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad [2].
- Suure Taevaskoja – Otteni – Suure Taevaskoja matkarada on 4 km pikk. Raja alguses on 140 trepiastet Suure Taevaskoja peale, edasi on järsk langus ning vahelduv reljeef lõpuni. Rajal avaneb kaunis vaade Suure Taevaskoja pealt alla orgu, seal on viis liivakivikaljut, ürgmetsa ja Otteni kahe kaarega maakivist veskipaisu sild.
Saesaare paisjärvel ja Ahja jõel sõidab jõelaev Lonny, reisi pikkus on umbes 6 km.
Mitmesugust[muuda | muuda lähteteksti]
- Suures ja Väikeses Taevaskojas on filmitud mitu filmi "Viimne reliikvia" stseene.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 12.
- ↑ RMK Taevaskodade matkarada