Kaliiber (relv)

Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli, miinipildujamiini või mürsu läbimõõt. Kaliiber on oluline relva iseloomustav suurus, mille kaudu on seotud relva võimsus, omadused ja laskemoon.

Konkreetse relvakaliibri markeeringus on ära näidatud lisaks rauaõõne läbimõõdule ka padrunikesta ehk hülsi pikkus ja tüüp, selle kaliibri kasutuselevõtnud riigi või firma nimi, kasutuselevõttu aasta, püssirohulaengu suurus ja muu informatsioon, mis võimaldavad antud kaliibrit teistest eristada.

Vintraudsed relvad

Vintraudsetel relvadel eristatakse väikest kaliibrit ehk vastastiku asetsevate vindiväljade vahet ja suurt kaliibrit ehk vastastiku asetsevate vindipõhjade vahet, mis vastab andud relva kuuli diameetrile.

Konkreetse relva markeering võib kasutada nii väikest kaliibrit (9 mm Makarov) kui ka suurt kaliibrit (9 mm Parabellum).

Mandri Euroopas ja SRÜ riikides kasutatakse kaliibri määramisel millimeetreid, Inglismaal tuhandiktolle ja USA's sajandiktolle.

Tsaari-Venemaal oli kaliibri mõõtühikuks liin, mis võrdus 1/10 tolli.

Relvade või laskemoona kaliibrit saab määrata kas ainult millimeetrites või tollides või mõlemas (6,35 mm Brauning tähistatakse ka .25 ACP).

Vintraudsete relvade kaliiber määratakse kindlaks, mõõtes padrunipesa tagant sisemiste vindiväljade vahelise kauguse.

Enamlevinud vintraudsete käsirelvade kaliibrite tähistused

Kaliiber mm	Ameerika kaliiber calibre sajandik tolli	Inglise kaliiber mil tuhandik tolli
4,5	–	.177
5,56	–	.223
5,6	.22	.229, (.222)
6,35	.25	.250
6,5	.27	.270
7,62	.30	.300, (.308)
7,65	.30, (.32)	.320
7,71	–	.330
9,0	.38	.357
10,0	.40	–
11,0	.44	–
11,43	.45	–
12,7	.50	–

Vintraudsete jahirelvade kaliibrid

Kaliiber mm	Ameerika kaliiber calibre ( sajandik tolli	Inglise kaliiber mil tuhandik tolli
5,6	.22	.229, (.222)
6,35	.25	.250
6,5	.27	.270
7,0	.28	.280, (.308)
7,65	.30	.300, (.303)
8,0	.32	.320
9,0	.35	.350
9,5	.38	.370
10,0	.40 (.38, .41)	.410
11,0	.44	.440
11,45, (11,43)	.45	.450, (.455)

Sileraudsed relvad

Sileraudse relva kaliibri tähis on GA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnast gauge, mis tähendab kaliibrit.

Siledaraude relva puhul ei tähista kaliiber relvaõõne läbimõõtu, vaid kui mittu ümarkuuli saab sellele relvale valada ühest inglise naelast puhtast pliist (453,59 g).

12 kaliibrile, mis on tänapäeval kasutuses olevatest sileraudsetest jahirelvadest ja teenistusrelvadest enamlevinuim ja jämeda rauaõõnega saab naelast tinast valada 12 ümarkuuli, kaliibrile 16 saab 16 kuuli, kaliibrile 20. mille rauaõõn on kasutusel olevatest siledaraudsetest jahirelvadest peenim saab valada 20 kuuli jne.

Tänapäeval on seoses terashaavlite levikuga tulnud kasutusele ka jämedama rauaga siledaraudsed relvad nagu 10 GA ja ebastandartne kaliiber .410 mille rauaõõne läbimõõt määratakse nagu vintraudsel relval mõõtes rauaõõnt pdrunipesa tagant.

Sileraudsetel relvadel määratakse kaliiber kindlaks mõõtes rauakanali suudme läbimõõdu lahutades sellest relvaraua tšoki mõõdu. Standardsed tšoki mõõdud on nr. 0 – 0,00, nr. 1 – 0,25, nr. 3 – 0,50, nr. 4 – 0,75, nr. 5 – 1,00, nr. 6 – 1,25, nr. 7 – 1,50. Konkreetsete relvade puhul või tšokide numeratsioon olla teine.

Tegelikuses ei pruugi mõõdetud relva kaliiber vastata nn normatiivkaliibrile, kui relv on kasutuses olnud ja kulunud.

Sileraudsete relvade kaliibrid

Kaliiber GA	Rauaõõne mõõt mm	Rauaõõne mõõt inglise tollides
1½	37,05	1,459
2	33,67	1,325
3	29,41	1,158
4	26,7	1,052
8	21,8	0,835
10	20,0	0,755
12	18,6	0,729
14	17,8	0,693
16	16,8	0,662
20	15,6	0,615
24	14,7	0,579
28	13,9	0,550
32	13,3	0,526
–	10,41	0,410

Laskemoona kaliiber

Tulirelvale sobiv laskemoona kaliiber ehk kuuli või mürsu läbimõõt võib olla relva kaliibrist suurem väiksem või sellega võrdne, kuid peab vastama antud relva tootja poolt ettenähtud mõõtudele.

• ülekaliiber – laskemoon on relva kaliibrist suurem;
• alakaliiber – laskemoona läbimõõt on relva kaliibrist väiksem;
• kaliibrilaskemoon – laskemoona läbimõõt on võrdne relva kaliibriga.