Tulejuht
Tulejuht (ka kaudtulejuht, suurtükiväe tulejuht) on sõjaväelane, kes tellib ja suunab peamiselt kinniselt tulepositsioonilt tulistavate kaudtulerelvade tuld.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tulejuhtimine võeti laiemalt kasutusele 19. sajandil seoses suurtükkide tehnoloogilise arenguga ja laskekauguse ning täpsuse märgatava tõusuga. Suurtükipatareide tulepositsioonidelt ei olnud enam alati võimalik näha tabamuste asukohti. Samuti olid selleks ajaks piisavalt arenenud tehnilised sidepidamise võimalused, mis võimaldas edastada informatsiooni kiiresti kauge vahemaa taha. Et tuld sihtmärgile juhtida, asus patareiülem kui suurtükiasjandust tundev ohvitser isiklikult laskesuunas ettepoole ja edastas vaatlustulemused patarei positsioonile, kus arvestati vastavad parandused laskenurkades. Patarei juurde jäänud vastutavat ohvitseri hakati nimetama patareiohvitseriks.
Tulejuhtimise esmased ühesed protseduurid ja süsteem kujunesid täielikult välja Esimese maailmasõja ajal, kus tõusis drastiliselt suurtükiväe osatähtsus lahingus. Teises maailmasõjas protseduurid täpsustusid veelgi – oluliseks sai tule avamise ja ülekandmise kiirus ning hea koordineeritus lahinguüksustega.
Tänapäeval on seoses side, kommunikatsiooni ja sõjalise väljaõppe arenguga hakatud loobuma 19. sajandil kujunenud patareipõhisest tulejuhtimissüsteemist. Selleks on asutud koguma tulejuhte kaudtulepataljonides eraldi tulejuhtimisallüksuseks või liitma väiksemate allüksustena (Fire Support Team) orgaaniliselt otse lahinguüksuste koosseisudesse. Tulejuhi ettevalmistus antakse ka lahinguluure ja kaugluure allüksustele ning snaipritele.
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Tulejuhid kuuluvad orgaaniliselt kas lahinguüksuste või kaudtuleüksuste koosseisu sõltuvalt riigi relvajõudude tuletoetuse süsteemist. Eesti kaitseväes kuuluvad tulejuhid lahinguüksustesse.
Tavaliselt tegutseb tulejuht oma tulejuhtimisallüksuse (näiteks tulejuhtimisgrupp) ülemana ja koostöös lahinguallüksustega (näiteks rühm, kompanii). Tulejuhtimisallüksus allub üldjuhul allüksuse või üksuse tuletoetusohvitserile, pidades tihedat ühendust ja koostööd toetatava allüksuse ülemaga. Kaudtuld tellitakse suurtükiväelt või miinipildujatelt, erijuhtudel raketiväelt.
Tule väljakutsumiseks edastab tulejuhtimisallüksus kaudtuleüksuse juhtimispunkti tuletellimuse, mis sisaldab:
- sihtmärgi andmeid (kirjeldus, asukoht),
- mõjutamisülesannet (soovitav tule tagajärg sihtmärgis),
- täitmise korda (täitekäsklus).
Täitmise konkreetse viisi valib tavaliselt kaudtuleüksus ise vastavalt saadud tellimusele ja oma võimalustele, teavitades sellest ka tulejuhti.
Varustus[muuda | muuda lähteteksti]
Tulejuhtimisallüksus on varustatud sidevahendite, orienteerumisvahendite, positsioneerimisvahendite või -seadmetega ning kaugus- ja suunamõõteriistadega. Liikumiseks kasutab tulejuhtimisallüksus tavaliselt soomustransportööri, jalaväe lahingumasinat või maasturit, millele on tavaliselt paigaldatud ka vastavad tulejuhtimisseadmed. Tulejuhtimisallüksus peab olema siiski võimeline tegutsema ka jalgsi.