Zara Mints

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Zara Mints.jpg
Zara Mintsi ja Juri Lotmani hauakivid Raadi kalmistul Tartus

Zara Grigorjevna Mints (24. juuli 1927 Pihkva25. oktoober 1990 Bergamo, Itaalia) oli kirjandusteadlane, Tartu ülikooli vene kirjanduse professor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mints sündis Pihkvas. Varsti pärast Zara sündimist kolis pere Leningradi. Tema ema Frida Abramovna Senderihhina oli hambaarst, isa Girš Jefremovitš Mints oli sanitaarinspektsiooni juhataja. Aastatel 1935–1941 õppis Zara Mints Leningradi Smolnõi rajooni 11. keskkoolis. Sõja alguses kool evakueerus kõigepealt Jaroslavli oblasti Ljubimski rajooni Stepankovo külla, seejärel Molotovi oblasti Bereznikovi rajooni (praegu Permi krais) ja 1942. aastal Tšeljabinskisse, kus Zara Mints 1944. aastal lõpetas Tšeljabinski 2. keskkooli. Seejärel asus ta õppima Leningradi ülikooli vene keele ja kirjanduse osakonda. Aastast 1946 tegeles Mints Aleksandr Bloki loomingu uurimisega, tema juhendajaks oli professor Dmitri Maksimov. Diplomitöö kirjutas Mints ideoloogilistel põhjustel Eduard Bagritski loomingust. Aastal 1949 lõpetas ta ülikooli kiitusega. Pärast seda suunati ta tööle Volhovisse, kus ta õpetas kaks aastat vene keelt ja kirjandust Kirovi raudtee 2. töölisnoorte keskkoolis.

Märtsis 1951 abiellus Mints Juri Lotmaniga ja siirdus Tartusse, kus abikaasa juba töötas. Aastatel 1951–1956 töötas ta Tartu Õpetajate Instituudi vene keele ja kirjanduse osakonnas, kus õpetas kaasaegset vene keelt, vanaslaavi keelt, dialektoloogiat, laste- ja nõukogude kirjandust ning ilmekat lugemist. Aastal 1956 kaitses ta Herzeni-nimelises Venemaa Riiklikus Pedagoogikaülikoolis kandidaadiväitekirja teemal "Nõukogude koolieelse lastekirjanduse arenguteed aastatel 1917–1930" ("Пути развития советской дошкольной литературы 1917–1930 годах"). Oma väitekirjas analüüsis Mints Vladimir Majakovski lasteluulet, samuti ka Agnia Barto, Vitali Bianki, Samuil Maršaki ja Kornei Tšukovski loomingut. Samuti kirjutas ta artikleid varasemast nõukogude kirjandusest – Eduard Bagritski, A. Todorski, Aleksei Tolstoi ja Aleksandr Vermiševi loomingust.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu ülikoolis algas Mintsi tegevus 1955. aastast vene kirjanduse õppejõuna. Alguses kohakaasluse alusel, kuid septembrist 1956 juba põhikohaga vanemõpetaja ametikohal. Aastal 1964 anti talle dotsendi kutse. 21. novembril 1972 kaitses ta ülikoolis edukalt doktoridissertatsiooni "Aleksandr Blok ja XIX sajandi nõukogude realistlik kirjandus" ("Aleksandr Blok i russkaja realistitšeskaja literatura XIX veka"), kuid filoloogiateaduste doktori kraadi andis Üleliiduline Kõrgem Atesteerimiskomisjon (VAK) talle alles viis aastat hiljem. 28. aprillil 1978 valiti ta Tartu ülikooli vene kirjanduse õppetooli professori kohale, kui selleks atesteeriti ta alles 2. novembril 1979. Mints luges ülikoolis mitmeid loengukursusi: 19. sajandi viimase veerandi ja 20. sajandi alguse vene kirjanduse ajalugu, lastekirjandust, vene nõukogude kirjanduse ajalugu, sissejuhatust kirjandusteadusesse ja kirjandusteooriat. Erikursused keskendusid teemadele 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene kirjandusest: Fjodor Dostojevski romaanid, Anton Tšehhovi ja Aleksandr Bloki looming, vene 20. sajandi alguse poeesia. Erikursusi luges ta Läti ülikoolis ja Jerevanis. Tema juhendamisel kaitsti 123 diplomitööd ning 13 kandidaadi- ja magistritööd.

Mints uuris eriti Aleksandr Bloki loomingut ja vene sümbolismi ajalugu.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Zara Mints oli abielus Juri Lotmaniga ja neil sündis kolm poega – Mihhail, Grigori ja Aleksei.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tinglikkuse probleem Maksim Gorki loomingus" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 129–136
  • ""Materialismi ja empiriokrititsismi" teine trükk ja kirjanduslik võitlus 1920-ndate aastate algul" (V. Lenini teosest) – Keel ja Kirjandus 1970, nr 1, lk 15–20
  • "Inimese probleem F. Dostojevski loomingus" – Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 641–646
  • "Teel "eesti" Bloki poole" (koos Ann Maltsiga; Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus) – Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 761–766
  • "V. Brjussovi "eesti poeem" "Ahistatud"" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 2, lk 105–111
  • "A. Lunatšarski kriitikuna" – eessõna raamatule: A. Lunatšarski, "Valitud artiklid", ER, Tallinn 1975, lk 5–25
  • "F. Dostojevski ja tema romaan "Idioot"" – järelsõna raamatule: F. Dostojevski, "Idioot", ER, Tallinn 1975, lk 677–694
  • "Nõukogude luule lähteil (Kunstimeetodi otsinguil 1917–1921)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 641–648
  • "Andrei Belõi 100. sünniaastapäevaks" (luulenäited tõlkinud Andres Ehin) – Looming 1980, nr 10, lk 1468–74
  • ""Ja loetakse kord mitte meie päevil…". A. Bloki sajandaks sünniaastapäevaks" – Looming 1980, nr 12, lk 1752–60
  • Valeri Bezzubovi raamatu "Леонид Андреев и традиции русского реализма" arvustus – Edasi 15. september 1984
  • "Küla – rahvus – riik. A. Tvardovski 75" – Sirp ja Vasar 21. juuni 1985
  • "Fjodor Sologub ja tema romaan "Saadanasigidik"" – järelsõna raamatule: F. Sologub, "Saadanasigidik", ER, Tallinn 1987, lk 268–293

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]