Kurista mõis

See artikkel kõneleb Kurista mõisast Jõgeva maakonnas Laiuse kihelkonnas; Kurista mõisa kohta Tartu maakonnas Võnnu kihelkonnas loe artiklist Kurista mõis (Võnnu).

---

Mõisa tall-tõllakuur

Kurista mõisa kabeli varemed

Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine mõisasüda Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.

Ajalugu

Kurista on ümbruskonna mõisate seas üks vanemaid. Esimesed teated sellest pärinevad 14. sajandist (Coristal), mil mõis kuulus Viljandi komtuurile. 1632. aastal läks mõis Taubede suguvõsa omandusse, kui Kurista, Vedu ja Härjanurme mõisa omanikuks sai ooberstleitnant ja Tartu asehaldur Jobst Taube.

1720. aastal kinkis Venemaa keiser Peeter I Kurista koos Vana-Põltsamaa, Nõmme, Võisiku, Pajusi, Eistvere, Adavere, Lustivere ja Tapiku mõisaga Heinrich von Fickile.

1725. aastal andis Venemaa keisrinna Katariina I Kurista, Lustivere ja Kaliküla ning osa Tapiku mõisast Sigismund Adam von Wolffile.

1820. aastal läks mõis Samson-Himmelstjernadele, kellele kuulusid ka Kaave ja Kaavere mõis. 1855. aastast oli Kurista mõis fideikomiss koos Kaavere mõisaga. Viimane omanik enne mõisa võõrandamist 1919. aastal oli Harald von Samson-Himmelstjerna.

1866. aasta vallareformiga loodi mõisa territooriumile omavalitsusüksusena Kurista vald.

Mõisa halduspiirkonda kuulusid Aidu, Vägari, Kose, Kurista, Siimusti ja Viruvere külad.

Mõisaansambel

Mõisa vana peahoone rajati arvatavasti mitmes järgus: kivist esimene korrus 18. sajandi lõpul, ülejäänu 19. sajandi vältel. Hoone oli kahekorruseline, lühike ja kõrge, kolmandal korrusel olid lakaruumid. Suurem osa sellest hävis tulekahjus 1970. või 1971. aastal.

Säilinud müüridele ehitati uus peahoone, mida kasutas Jõgeva metsamajand. Samast ajast pärinevad ka puust karuskulptuurid maja ees. Ärihooneks on maja jäänud tänini.

Ka Kurista mõisa kõrvalhooned on suuresti ümber ehitatud. Kunagise peahoone esise suure auringi servas asub hilisbaroksete elementidega ait, kaugemale jääb maakividest kuivatihoone.

Kalmistu

Mõisaomanike Samson-Himmelstjernade perekonnakalmistu jääb mõisasüdamest 4 kilomeetrit edelasse, Põltsamaa–Laiuse maantee äärde. Kalmistust on säilinud vaid teravkaaravadega uusgooti stiilis kabeli varemed.

Pildid

• 
  Mõisapark
• 

Kirjandus

• Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 162–165.
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 251 [1].

Välislingid

• Kurista mõis Eesti mõisaportaalis