Ontika mõis

Allikas: Vikipeedia
Ontika mõisa härrastemaja

Ontika mõis (saksa keeles Ontika) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jäävad kunagise mõisa valdused Toila valla territooriumile Ida-Virumaal.[1]

Mõisa keskus asus Ontika külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki 1621. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Ontika küla Hans Kunderile ja 1624. aasta vakuraamatus on kuue võsastunud adramaaga küla rentnikuna märgitud Daniel Simonsen Falok, mainiti mõisa ennast esmakordselt alles 17. sajandi keskel (saksa Guth Ontika). Maanimistutes oli selle suurus 3/4 ratsateenistusüksust.[2]

1677. aastal müüs kapten Daniel Falkenklau Ontika mõisa, Valaste ja Väike-Saka küla 10 000 riigitaalri eest kapten Otto von Knorringile. Knorringite kätte jäi mõis 18. sajandi keskpaigani.[2] 1750.–1770. aastail kuulus mõis Douglastele ja Wrangellidele.[2]. Aastatel 17751778 kuulus Ontika ja Voka ning Toila mõis Šotimaalt pärit Kingstoni hertsoginnale.

1780. aastal müüs paruniproua Anna Helena von Wrangell mõisa oma poja Wilhelm Berend von Wrangelli võlgade katteks 30 500 rubla eest kindralleitnant Johann Clapier de Colongue'ile.[2] Clapier de Colongue'id olid Ontika omanikud 1919. aastani. mõisa viimane omanik oli Konstantin von Clapier de Colongue.[1][3]

Ontika mõis on andnud nime ka Ontika pankrannikule, mille serval see paikneb.[1]

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa praegune hilisklassitsistlik eklektiliste detailidega peahoone pärineb 1855. aastast. Kahekorruselist maja katab lame viilkatus, mille harjade ristmikus paikneb väike lameda katusega ning kaarakendega vaatetorn.[3] Väljakut selle ees piiravad valitsejamaja ning sammastikuga ait ja tall-tõllakuur.[1]

Ontika mõisakompleks on muinsuskaitse all. 1997. aastal kuulutati see kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks.[3]

Eesti taasiseseisvumise järel on Ontika mõisasüda korduvalt omanikke vahetanud. 2003. aastal mõisteti senine omanik AS Ontika Arendus- ja Koolituskeskus sundlikvideerimisele aktsiate väärtpaberite keskregistrisse registreerimata jätmise tõttu.[4]

2004. aastal pani pankrotihaldur Tiia Kalaus mõisakeskuse müüki 3 miljoni krooni suuruse alghinnaga tingimusel, et kompleks säilib tervikuna. Enampakkumisele pandi 12 hektari suurune kinnistu, härrastemaja ja teenijatemaja, ait ja tõllakuuri varemed. Ostusoove ei laekunud ning enampakkumine kuulutati nurjunuks.[4]

2004. aastal ostis mõisakompleksi MTÜ Ontika Mõis, mis müüs selle 2008. aastal OÜ-le Frontmill. Frontmill pani selle kuu hiljem omakorda müüki 7,8 miljoni krooniga.[5]

2005.–2006. aastal koostas Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse projektijuht Mihkel Laan Ontika mõisa arenduskava, mis nägi ette turismiarenduse ja ekspositsiooni Soome-suunalise salakaubanduse teemal. Arenduskava teoks ei saanud.[5]

2011. aasta juunis ostis kolm aastat müügis olnud kompleksi Soome endine mäesuusataja Kalle Palander.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ontika mõis Eesti mõisaportaalis
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Ontika mõis" Virumaa.ee, 27. veebruar 2002
  3. 3,0 3,1 3,2 "Ontika mõisa peahoone, 19. saj.", kultuurimälestiste riiklik register
  4. 4,0 4,1 Külli Kriis "Ontika mõis ootab ostjat" Põhjarannik, 17.06.2004
  5. 5,0 5,1 Kertu Kalmus "Ontika mõis otsib taas uut omanikku" EPL, 7. august 2008
  6. "Ontika mõisa ostis Soome mäesuusakuulsus" Delfi, 22. juuni 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]