Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
|
vene k. Юстиц-коллегия Лифляндских и Эстляндских дел Юстиц-коллегия Лифляндских, Эстляндских и Финляндских дел | |
| Asutatud | 1720 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1832 |
| Asukoht | Peterburi, Venemaa keisririik |
| Tegevuspiirkond | Liivimaa kubermang, Eestimaa kubermang, Viiburi kubermang |
| Justiitskolleegiumi president | vt. Justiitskolleegiumi presidendid |
| Allorganisatsioonid |
Liivimaa konsistoriaalringkond, Saaremaa konsistoriaalringkond, Riia linnakonsistoorium, Tartu linnakonsistoorium, Pärnu linnakonsistoorium, Eestimaa konsistoriaalringkond, Tallinna linnakonsistoorium, Narva linnakonsistoorium, Viiburi konsistoriaalringkond, Hamina konsistoriaalringkond, Kuramaa konsistoriaalringkond, Vilniuse konsistoriaalringkond, Venemaa ja Peterburi kubermangu Ingerimaa luteri ja protestantlik kirikuorganisatsioon Riia magistraat Tallinna magistraat Narva magistraat Viiburi magistraat Hamina magistraat[1] |
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium (lühemalt: Justiitskolleegium) oli aastatel 1728–1832 Peterburis tegutsenud luteri ja protestantliku kiriku haldus- ja kohtuasutus[2]. Justiitskolleegium vaatas läbi kohalikke kohtuotsuseid[2].
Aastatel 1744–1812, pärast Vene-Rootsi sõda (1741–1743) Karjala ja seejärel Vene-Rootsi sõjas (1808–1809) ka Soome suurvürstiriigi liitmist Venemaa keisririigiga, Liivimaa, Eestimaa ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium[3].
Alates 1734. aastast oli Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade justiitskolledži ülesandeks hallata teiseusuliste protestantide asju Venemaa keisririigis.
Kolleegiumi ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Administratiivsed küsimused (ametnike ametisse nimetamine, kirjavahetus keiserlike institutsioonidega); Kohtuasutus (seisustekohtute ja Senati vaheline organ); Maksukohuslus (1739–1742); Balti kubermangude, Viiburi kubermangu elanikkonna, aga ka kõigi Venemaa keisririigi protestantlike kirikute kirikuküsimused (abieluküsimused, pastorite ametisse nimetamine, koguduseliikmete ja vaimulike vahelised vaidlused jne) ning alates 1769. aastast ka kõigi teiste välismaiste kristlike religioonide kirikuküsimused.
1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadusega moodustati Venemaa Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlike konsistooriumite ja koguduste haldus- ja järelevalveorgan.
Justiitskolleegiumi presidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1764–1766 Friedrich Johann von Emme (1699–1767)
- 1779–1785 Johann Matthias Edler von Simolin (1720–1799)
- 1797 Ernst Burchard von Mengden (1738–1797)
- 1797–1798 Heinrich Karl Hermann Benjamin von Heyking (1751–1809)
- 1798–1799 Johann Weydemeyer (Вейдемейер, Иван Андреевич) (1752–1820)
- 1799–1804 Georg Fuchs (Фукс, Егор Борисович) (1762–1829)
- 1804–1819 Heinrich Ulrich Kasimir von Korff (Корф, Андрей Фёдорович) (1765–1823)
- 1819–1832 Pierre de Friccius (1785–)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Vene õigeusu kiriku Pühim Valitsev Sinod Venemaa keisririigis
- Rooma-katoliku vaimulik kolleegium, Mogiljovi, Vilniuse, Žemaitija, Lutski, Kamenetsi, Minski Rooma-katoliku kiriku piiskopkondade ja Polotski, Lutski, Bresti, Vilniuse uniaadikiriku piiskopkondadega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Лифляндская губерния: 1810, СПб.: Имп. Академия наук, стр. 479-493
- 1 2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 167.
- ↑ Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegium Peterburis, EAA.4923 (vaadatud 28.08.2015)