Māriņkalnsi mõis
.jpg)
Māriņkalnsi mõis (saksa keeles Marienstein, läti keeles Māriņkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Alūksne piirkonnas Ziemeri vallas Māriņkalnsi külas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Varasem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keskajal kuulusid hilisema mõisa alad Saksa Ordu Aluliina komtuurkonna koosseisu.[1] Vana-Laitsna, Vastse-Laitsna, Väike-Laitsna ja Māriņkalns olid seejärel Puremoise, Laitsna ja Grūbe nime all osa Aluliina lossipiirkonnast. Rootsi-Poola sõja järel langes see valdus Rootsile. Kuningas Gustav II Adolf läänistas lossipiirkonna hilisemale feldmarssalile, Rootsi riiginõunikule ja Liivimaa kindralkubernerile Gustaf Horn af Björneborgile (1592−1657). 1681. aastal eraldati omaette mõisaks Vastse-Laitsna (Neuer Laitzen).[2] XVII sajandi lõpul mõisad redutseeriti. 1688. aastal on seda nimetatud Aluliina kihelkonna redutseeritud mõisate nimekirjas.[3]
Vana-Laitsna riigimõisana
[muuda | muuda lähteteksti]Hornid olid mõisa ilmselt juba varem ära pantinud. 1724. aastal oli selle pandi- ja rendivaldajaks kapteniproua Helmersen.[4] Järgnevalt said valduse eluaegsele rendile (ad dies vitae) kindralmajor Reinhold Johann von Freymann (1680−1736) ja tema abikaasa Gerdruta von Freymann (sündinud Baltzer), keda on rendivaldajatele nimetatud 1735. aastal. Nende ajal eraldati Vana-Laitsnast Romeškalnsi ja Vastse-Laitsna mõis, mis doneeriti vastavalt 1744. ja 1747. aastal. Pärast abielupaari surma sai rendivaldajaks nende poeg kindralmajor Johann Friedrich von Freymann (u 1720−1782), keda on rendivaldajana nimetatud aastatel 1765−1782. Mõis jäi kroonumõisaks 1797. aastani, mil Venemaa keiser Paul I doneeris suurema osa − kolmeadramaaline valdus jäi riigi kätte edasi − mõisast vabaproua Maria Elisabeth Catharina von Delwigile (sündinud von Förster) (suri 1816).
Māriņkalnsi mõis
[muuda | muuda lähteteksti]Mõis eraldati aastal 1826, mil Johann Gottlieb Wolff selle oma pojale Sigismund Wolffile jättis.[5]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 adramaad, sellele allus 30 hinge.[6]
Aastal 1627 oli Vana-Laitsna, Māriņkalnsi ja Vastse-Laitsna mõisade suurus kokku 39 ja 1/2 adramaad, sellest 31 ja 1/2 adramaad oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisadel adramaid 33 ja 5/6. Aastal 1688 kuulus Vastse-Laitsna mõisale koos Māriņkalnsi mõisaga adramaid 15, aastal 1734 aga 31 ja 5/8. Aastal 1758 oli mõisade suurus 37 ja 7/8 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 10 ja 9/20 adramaad.[7] Aastal 1832 oli mõisal 10 ja 9/20 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 2 ja 66/80, lisaks allus mõisale 12 ja 31/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 320.
- ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 321.
- ↑ LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55, L 13.
- ↑ EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 132.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 262.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 261.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 379.
Kirik: Apekalnsi kirik
Mõisad: Apekalnsi kirikumõis | Hopa mõis | Karva mõis | Korneti mõis | Lūši mõis | Māriņkalnsi mõis | Repjekalnsi mõis | Romeškalnsi mõis | Vana-Laitsna mõis | Vastse-Laitsna mõis | Väike-Laitsna mõis