Lizumsi mõis

Lizumsi mõis (saksa keeles Lysohn, läti keeles Lizuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas. Tänapäeval asub halduslikult Lätis Gulbene piirkonnas Lizumsi vallas Lizumsis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa esimesed omanikud olid von Seßwegenid, kellele kuulus ka Druviena mõis. 1629. aastal andis Gustav II Adolf selle Anton de Morriele, 1657. aastal läks see Valentin von Meyeri valdusse. 1670. aastal pantis ta mõisa kolmeks aastaks Franz Königile, kolm aastat hiljem pikendati pandilepingut. 1679. aastal läks mõis valurahana oldermann Friedrichsi valdusse, ent hiljem tuli tal seda ise maksta ja nii läks mõis tagasi Meyeritele. 1781. aastal suri Valentin Burchard von Meyer ilma järglasteta ja mõisa päris tema tädi Johanna Margaretha Malama.^[1]

Johanna Margaretha surma järel päris mõisa 1804. aastal tema poeg Ivan, seejärel lapselaps Matvei Ivanovitš Malama. 1836. aastal ostis mõisa 86 700 rubla eest vabahärra Otto Johann Gottlieb (Bogdan) von Wolff (1804−1859). 1859. aastal ta suri, mõisa pärisid tema lesk Henriette Helene (sündinud von Hagemeister) (1809−1869) ja nende lapsed. 1869. aastal osis vabahärra Johann Gottlieb Ferdinand von Wolff (1830−1892) mõisa 220 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja.^[2] Viimane omanik oli aastatel 1897−1920 vabahärra Heinrich Johann Joseph von Wolff (1876−1945).

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoonet hakati projekteerima 1836. aastal, uusgooti stiilis hoone valmis 1850. aastate lõpul. 1937. aastast asub seal Lizumsi keskkool. Tornis on koduloomuuseum. Mõisa tallis on spordisaal, aidas kultuurimaja, mõisavalitseja majas ambulants. Säilinud on veel teenijatemaja ja mõisast veidi eemal asuv hollandi tuulik. Mõisa juures on veel viie hektari suurune park.

Mõisa peahoone ja tallid on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised.^[3] Mõisakompleks ise, park, aednikumaja ja teenijatemajad on kohaliku kaitse all.^[4]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 10 ja 1/4 adramaad, sellele allus 714 mees- ja 769 naishinge.^[5]

Aastal 1640 oli mõisa suurus neli adramaad, aastail 1688 ja 1734 aga üheksa adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 10 ja 1/4 adramaad, aastal 1823 aga 19 ja 1/3 adramaad.^[6]Aastal 1832 oli adramaid 19 ja 1/2, aastal 1881 oli neid aga 9 ja 73/80, lisaks allus mõisale 25 ja 6/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[7]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

1816. aastal kuulus mõisale kaks karjamõisa: Cepļu (Zeple) ja Johannenhof. Hiljem rajatud Velēna karjamõisa (Wellan) juurde kujunes Velēna küla. Lizumsi karjamõisad olid veel Lehmfeld, Pieti (Peete) ja Zirgubirzs (Roßgarten).

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

XIX sajandi lõpus oli seal mõisavalitsejaks E. Knappe, kes annetas Velēna kirikukella tarbeks 500 rubla.^[8]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone 2018. aastal
Tiik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 245.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 418-419.
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.
↑ LELB

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod (läti keeles)

[1] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 245.

[2] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 418-419.

[3] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts

[4] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts

[5] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.

[6] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.

[7] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.

[8] LELB

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]