Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Kalev Rebane

Allikas: Vikipeedia

Ta lausus samas intervjuus kaamerate ees mõtlemapanevad sõnad - hinnangu andmine? --kanakukk 9. juuli 2009, kell 07:38 (UTC).

Muidugi. Hinnangud tuleb välja toimetada. Andres 9. juuli 2009, kell 08:02 (UTC)

Tahaks neutraalsust vaidlustada, aga seda mali all pole. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 09:06 (EET)[vasta]

Soovitus malli leidmiseks: näiteks kui hakata otsingureale kirjutama "Mall:Neu...", siis viskab malli õige nime kohe ette. Võib muidugi lisada selle malli ka redigeerimiskasti alla. Pikne 1. november 2013, kell 10:55 (EET)
Palun lisa. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 11:19 (EET)[vasta]
J: lisasin --Bioneer1 (arutelu) 2. november 2013, kell 21:41 (EET)[vasta]

Miks Kalev Rebase teist eesnime ja sünniaega ei või avaldada, kui kõigil teistel võib? Ma ei saa aru, kuidas see teda kahjustaks. --217.71.45.214 10. detsember 2013, kell 18:00 (EET)[vasta]

Teiste puhul on sel juhul võibolla olemas subjekti nõusolek.

Avalik huvi on Kapoti-Kalevi nime all tuntud "ühiskonnategelase" suhtes eelkõige seoses Pronkssõduri-saaga ning uudisekünnist ületanud halenaljakate juhtumite tõttu. Aastal 2014 ei ole kindlasti ülekaalukas, vaid pigem minimaalne.

Seda enam puudub avalikkusel ülekaalukas huvi Kapoti-Kaleviks nimetatava füüsilist isikut tuvastatavate andmete kohta: täpne sünniaeg, täisnimi jne. Sellise info avaldamise eesmärk ei ole mitte avaliku huvi rahuldamine, vaid andmesubjekti isikliku elu häirimine - läbi füüsilise isiku kohta tehtavate taustauuringute.

Sellisel kujul on see ebaseaduslik, kuna:

Eesti Vabariigi põhiseadus § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Isikuandmete kaitse seadus § 1. 1) Seaduse eesmärk on kaitsta õigust eraelu puutumatusele. § 4. 1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. § 6. Isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid: 2) eesmärgikohasuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas; 3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal;

Kui nõndanimetatud "delikaatsed isikuandmed" on internetis avalikult kättesaadavad, pole andmed enam delikaatsed. Seda enam, kui inimene kandideeris linnavolikokku, on olemas ka avalik huvi tema käitumise vastu. Näiteks kas inimene on osalenud kõrtsikaklustes või muud säärast. Kui "Kapoti-Kalev" tunneb, et tema isiklikku eelu häiritakse, sorry, poleks tulnud kandideerida volikokku. Samuti ei tohtinuks volikogu kandidaat sekkuda kaklustesse klubides ja kõrtsides (keegi ei vedanud jõuga säärastesse asutustesse). --Juhan121 (arutelu) 11. detsember 2013, kell 22:46 (EET)[vasta]
Isik helistas mulle ja palus oma isikuandmete eemaldamist Vikipeediast seoses tööintervjuuga välismaal ja avaldas arvamust, et info tema kohta on Vikipeediasse lisatud pahatahtlikul eesmärgil ning see rikub tema eraelu puutumatust. Lubasin seda siin mainida, aga mina isiklikult olen nõus sellega, et internetis juba avaldatud ja kättesaadava info kajastamine on Vikipeedia õigus. Adeliine 12. detsember 2013, kell 00:06 (EET)[vasta]
Kui tema tööandja tahab, võib ta kogu artikli sisu google'ist üles leida, nii et vahet ei ole. --IFrank (arutelu) 12. detsember 2013, kell 00:13 (EET)[vasta]
Ei ole oluline, et üksikud osad andmetest on Internetis mujal kättesaadavad. Te põhjustate andmesubjektile põhjendamatuid kannatusi, rikkudes Tema põhiõiguseid. Õigus privaatsusele on samaväärne õigusega elu ja tervise puutumatusele. Te rikute Isikuandmekaitse seaduse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtteid. IKS § 11 (4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Viimane uudis andmesubjekti kohta oli 3-4 aastat tagasi, see näitab selgelt, et PUUDUB AVALIK HUVI, ning isikut tuvastatavate andmete lisamine teenib pahatahtlikku eesmärki. Antud hetkel olete Te andmesubjekti kannatuste suhtes ignorantsel jõupositsioonil, kuid reaalses elus võib see muutuda vastupidiseks. Tehtud kahjude eest vastutate Teie isiklikult, ning selle eest võetakse Teid ka vastutusele.

Sisulise märkusena lisan, et alles käesoleval, 2013. aastal, kandideeris ta valimistel. Ja võib-olla kõnealune isik on põhjustanud ka teistele "põhjendamatuid kannatusi" oma rahvuslust parodeeriva tegevusega. Ma kardan, et seaduses ettenähtud või ettenägemata korras võiks kõigepealt vastutusele võtta Vabariikliku Valimiskomisjoni, mis kõnealuse isiku sünniaja esimesena lekitas. --IFrank (arutelu) 12. detsember 2013, kell 01:03 (EET) Need sõnad, seaduses ettenähtud või ettenägemata korras, kustutas eelkirjutaja oma viimasest sõnumist, ma ei tea miks. --IFrank (arutelu) 12. detsember 2013, kell 03:49 (EET)[vasta]

Just sünniaeg ja täielik eesnimi on asjad, mida kindlasti tohib avaldada. Need on täiesti avalikud. Kõik ülejäänu võib olla küsimärgi all.

Aga muidu, see siin ei ole ajaleht, kus kirjutatakse ainult päevakajalistest asjadest. Andres (arutelu) 12. detsember 2013, kell 19:46 (EET)[vasta]

Kui ma kogu praeguse loo läbi vaatan, siis ma ei leia üldse midagi tähelepanuväärset. Võib-olla peaks kustutama. Andres (arutelu) 12. detsember 2013, kell 19:49 (EET)[vasta]

Tegemist on omavalitsuse valimiste kandidaadiga, kes on ka varem olnud poliitiliselt aktiivne ning pälvinud eri valdkondades korduvalt ajakirjanduse tähelepanu. Tekst tuleks korralikult läbi kirjutada ning lisada allikaviited, aga tähelepanuväärsust tõestab juba meediakajastuse maht. Mõnest teadlasest või kirjanikust kirjutatakse märksa vähem, aga keegi ei kahtle, kas neist peaks artikkel olema. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.45 (arutelukaastöö).

Pooldan kustutamist. Kandideerida võib igaüks ning avalikkuse huvi ja meediakajastus ei väljenda tingimata tähelepanuväärsust [1]. Kui ta on tähelepanuväärne, siis minu meelest vaid kajastatuse pärast, aga tähelepanuväärsuse kriteeriumid võiks olla pigem sisulised. Kui teadlane või kirjanik on vähetuntud ja ilma oluliste saavutusteta, siis võib ka tema artikliväärilisuses kahelda. Pikne 12. detsember 2013, kell 22:15 (EET)

Omavalitsuse valimiste kandidaat peab teadma, et mis lubatud härjale, pole lubatud Jupiterile. Muidugi tuleb artiklile lisada korralikult viited. Samuti peab K. R. jälgima, et tänu oma käitumisele uusi luukeresid ei lisanduks. Vikipedistid pole põhimõtteliselt paparatsid, kes pahatahtlikult inimese elu häirivad. Ikka andmed (üldiselt usaldusväärsed) on varem netis (või meedias) olemas. Kustutamist ei poolda (välja arvatud näpukad). --Juhan121 (arutelu) 12. detsember 2013, kell 22:35 (EET)[vasta]
On kajastatud küll, aga tundub, et ta tõesti ei ole midagi tähelepanuväärset teinud. Andres (arutelu) 12. detsember 2013, kell 23:54 (EET)[vasta]
Olen üldjoontes nõus Andresega ning pole artikli kustutamise vastu. Adeliine 13. detsember 2013, kell 00:09 (EET)[vasta]
Võib kustutada küll. --Epp 13. detsember 2013, kell 00:14 (EET)[vasta]

Vikipeedia ei ole karistusregister. Kui inimene tõestatult soovib, et tema nime kandev isikuartikkel Vikipeediast eemaldataks, tuleb seda viivitamatult teha! Valimistel kandideerimine ei saa olla põhjus selle nõude eiramiseks. Inimese nimi võib ajakirjandusse sattuda ka täiesti juhuslikult ning vastu inimese enda tahtmist. Kuna see ei ole esimene samalaadne juhtum, siis minu meelest tuleks selles osas täiendada Vikipeedia reegleid. --Andrus Kallastu (arutelu) 13. detsember 2013, kell 01:17 (EET). Tegin täienduse lehele Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord‎. --Andrus Kallastu (arutelu) 13. detsember 2013, kell 01:30 (EET)[vasta]

Igasugused juhtumid ei anna kohe tingimata alust muuta Vikipeedia reegleid. Kõik juhtumid ei ole samasugused. Adeliine 13. detsember 2013, kell 01:55 (EET)[vasta]
Me peaksime ise vältima seda, et kirjutatakse ärapanemisartikleid. Kui isik on marginaalse tähtsusega, siis peaksime sellise artikli juba ise kustutama. Aga me peame selle igal juhtumil ise otsustama. Kui tegu on tegelasega, kelle kohta peaks artikkel kindlasti olemas olema, tuleks kindlasti asjaosalisega läbi rääkida. Andres (arutelu) 13. detsember 2013, kell 11:09 (EET)[vasta]
Kui inimene selgesõnaliselt soovib, et tema nime kandvat ja tema kohta käivat artiklit Vikipeedias olla ei tohi, siis minu meelest ei ole see läbirääkimiste teema. See ei ole ka olulisuse-mitteolulisuse teema. Inimese sellist soovi tuleks vastuvaidlematult täita. --Andrus Kallastu (arutelu) 13. detsember 2013, kell 12:08 (EET)[vasta]
Et jutt väga laiali ei läheks, teen ettepaneku jätkata võimalikku arutelu lehel Vikipeedia_arutelu:Artiklite_kustutamise_kord --Andrus Kallastu (arutelu) 13. detsember 2013, kell 12:22 (EET)[vasta]

Me võiksime korraldada hääletuse. Andres (arutelu) 14. detsember 2013, kell 09:52 (EET)[vasta]

IKS § 11 (4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
Ma ei poolda artikli kustutamist ja ei näe siin mingit andmete töötlemist, kuna siin leiduvad andmed on võetud avalikest allikaist, mis ongi vikipeedia põhimõte. --IFrank (arutelu) 17. detsember 2013, kell 02:08 (EET)[vasta]
Selgituseks "õiguste rikkumise" juurde, et teistel disputantidel midagi arusaamatuks ei jääks: härra Rebane on veendunud, et MTÜ Wikimedia Eesti "teostab oma võimu" Vikipeedias "administraatorite kaudu", ning nõuab, et Wikimedia Eesti siinse artikli kustutaks. Talle on selgitatud Vikipeedia reaalset toimimist ning Wikimedia Eesti ja Wikimedia Foundationi tegelikke suhteid, aga see ei muutnud tema seisukohti. Nii et hr Rebase sõnavõtte lugedes tuleb pidada silmas konteksti, millest ta lähtub. --Oop (arutelu) 17. detsember 2013, kell 18:55 (EET)[vasta]

Mina arvan, et see isik ei vääri artiklit entsüklopeedias. Ja kui siin tööintervjuud millegi põhjenduseks toodi, siis mina potentsiaalse tööandjana leiaksin välislinkide all olevast reisikirjast kõik olulise, mida enne kellegi palkamist teada tahaksin. --Epp 18. detsember 2013, kell 03:59 (EET)[vasta]

See asjaolu lihtsalt tõmbas artiklile tähelepanu ja süvenemisel selgus, et see isik ei vääri artiklit. Kui me artikli kustutame, siis me teeme seda sel põhjusel. Ja kui tegu pole tähelepanuväärse isikuga, siis ka see, et isik ei taha, et temast on artikkel, on vähemalt osale Vikipeedia administraatoritele piisavaks põhjuseks, et artikkel kustutada. MTÜ-l ei ole sellega muud pistmist, kui et isik andis oma soovi edasi MTÜ kaudu. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 12:15 (EET)[vasta]

Ma ei oska öelda, kas ta väärib artiklit või mitte. Aga see põhisündmus, mille järgi ta tuntuks sai, iseensest küll. Kui ikka viiesajaleheküljelises raamatus on sellest juttu kahel ja poolel leheküljes, siis vähemalt tähelepanu see äratas. Barack Obamale planeeritud atentaadist on samas raamatus juttu aga umbes 5 rea jagu. Nii et mine võta kinni.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 18. detsember 2013, kell 13:55 (EET)[vasta]
Millist sündmust Sa pead silmas? Mina ei oleks temast midagi kuulnud, kui Vikipeedia artiklit poleks, ja siit ma tema tuntuse põhjusest aru ei saa. Mitte et see tähendaks, et ta ei tuntud. Lihtsalt ma arvasin, et ta on tuntud, sellepärast, et temast artikkel tehti. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 14:01 (EET)[vasta]
Kapotiintsidenti Vabaduse väljakul.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 18. detsember 2013, kell 15:47 (EET)[vasta]
Tõepoolest, artikkel ilmus siia pärast seda. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 19:47 (EET)[vasta]
Sel hetkel, kui artikkel ilmus, võis see mees siis tõesti tuntud olla. Sellisel juhul võib ta ikkagi artiklit väärida. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 19:49 (EET)[vasta]

4 aastat tagasi vist küll, vähemalt kõneaainet ta andis (Veel üks näide [1] aga praegu pole küll selge, kas tast endast peaks üldse juttu tegema, Sündmused tingisid tollal selle artikli tekke ja võimalik, et nende koht on kuskil kroonikas, kuid isegi Eesti ajaloo mõttes on ta ise ja need sündmused juba praegugi täiesti tühised. Minu poolest võib lehekülje samuti kustutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 18. detsember 2013, kell 20:47 (EET)[vasta]

Kui mees hoidnuks madalat profiili, ei kandideerinuks Linnavolikokku, olnuks vaid suvaline ülbur, võiks artikli kustutada. Aga kuna ta püüab poliitiline aktivist olla, oma olemasoleva moraalse palgega, peaks selline elulugu teistele hoiatuseks olema, lootuses et väheneb poliitiline ülbitsemine (sõltumata erakonnast).--Juhan121 (arutelu) 18. detsember 2013, kell 23:07 (EET)[vasta]
Ma leian, et see ei peaks entsüklopeedia eesmärk olema. Ja üldse, aruteluleht ei ole mõeldud niisuguste hinnangute andmiseks. Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 00:43 (EET)[vasta]
Ka mina leian, et siinne mõttevahetus ühe isiku veidra käitumise üle on ületanud mõistlikkuse piiri. Jään oma seisukoha juurde, et peaksime mõtlema protseduuride peale, millega reageerida ka täiesti tavaliste inimeste soovile kaotada enda kohta käiv info Vikipeediast. Seda enam, et tegu on EV seadustes ette nähtud asjaga ning selle kohta on lähiaegadel tulemas ka uus euromääruste pakett http://ec.europa.eu/justice/newsroom/data-protection/news/120125_en.htm Kuid loomulikult oleks huvitav jälgida ka mõnda selleteemalist kohtuasja, mis lööks ehk õhu puhtamaks. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. detsember 2013, kell 18:55 (EET)[vasta]
Kingsepa keiss näiteks https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=3-09-706/45, http://epl.delfi.ee/news/arvamus/palun-kustutage-see-ara.d?id=51281479 --WikedKentaur (arutelu) 19. detsember 2013, kell 23:04 (EET)[vasta]
Toodud näide ei ole asjakohane, sest antud andmesubjekt ei ole ühegi erakonna juht. Äriregistri andmetel ei ole Kalev Rebane isegi ühegi erakonna liige. Mingi juhuslikult kokku klopsitud valimisliidu (0.2% tulemus) nimekirjas linnavolikogusse kandideerimine ei ole kindlasti "poliitilise võimu valdamine" selle otsuse mõistes - kodanik sai 4 häält. See on nali, mitte poliitika. Olgem ausad, asjaolu, et KOV valimistel puudub riigilõiv tähendab, et sinna kandideerijatest on 99% ajakirjandusele täiesti tundmatud inimesed. Ning too ähmane sundüürnike klounaad pole kindlasti märkimist väärt. (Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 kohaselt käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelasena poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi, samuti neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.)
Käesolev artikkel ei teeni ajakirjanduslikku eesmärki, vaid on motiveeritud üksikute inimeste negatiivsetest motiividest andmesubjekti suhtes. See tuleb kustutada.

Tähelepanuväärsuse kriteerium on igatahes täidetud. Antud isik on meedias palju kajastust saanud. Pange nimi Google'i otsingusse ja vaadake, palju viiteid tuleb. Vikipeedias on terve hulk isikuartikleid, kus tähelepanuväärsuse argument seisab vaid üheainsa väikese avaldatud isikuartikli najal ja isik on ühiskonnas laiemalt tundmatu. Seega: kui tähelepanuväärsus on kustutamise ainus kriteerium, siis seda artiklit kustutada ei tohiks. Cumbril (arutelu) 29. jaanuar 2014, kell 20:08 (EET)[vasta]

Populaarsus või kuulsus ≠ tähelepanuväärus, nagu eespool välja toodud. Kui teiste artiklite juures on probleeme tähelepanuväärsusega, siis tuleks nende juures sellele tähelepanu juhtida. 88.196.241.249 29. jaanuar 2014, kell 21:44 (EET)[vasta]
Senine praktika on selline, et tähelepanuväärsus = kuulsus. Kui vaatad neid arutelusid, kus on tekkinud küsimus, kas mõni teema/inimene on tähelepanuväärne või mitte, siis seal ongi eranditult kaitstud mittekustutamist sellega, et leitud mõni refereeritav allikas. Ja vastupidi. Ma arvan, et see on ka õige, sest see (allikaviidete arv ja allikate kvaliteet) on ainuke objektiivne viis usaldustähelepanuväärsuse mõõtmiseks. Muud on subjektiivse hinnangu tasemel. Cumbril (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 23:52 (EET)[vasta]

Isik pöördus taaskord MTÜ Wikimedia Eesti poole ning väljendas muret, et keegi pahatahtlik inimene oli artiklisse lisanud tema uue nime (ilma viitamata) ning nimetanud teda "tankist-juhatuse liikmeks". Redaktsioonide ajaloost on see muudatus ka näha. Mure on minu arvates igati õigustatud. Kuna tõesti leidub selliseid inimesi, kes isiku artiklit pahatahtliku kavatsusega muutmas käivad, tehes tal võimatuks ka uue nimega elu rahulikult edasi elamise, teen ettepaneku, et ehk kaaluksid administraatorid artikli kustutamist. Ega see jama enne ei lõpe. Loodetavasti ei viitsi vimmakandja päris uut artiklit kirjutama hakata. Liiatigi puudub laialdane avalik huvi kõnealuse isiku vastu. Marival 24. september 2014, kell 20:19 (EET)[vasta]

Varjasin selle versiooni, kuna ei leidnud viiteid. Artikli kustutamist õigeks ei pea. --Juhan121 (arutelu) 24. september 2014, kell 20:46 (EEST)[vasta]
Suurem osa sellest artiklist on ilma viideteta alg-allikatele. Ebaolulised inetud seigad mingi poliitilise dissidendi elust. Nt homoparaadi jälitamine ja mõnitamine toimus üle seitsme aasta tagasi. Kes meist ei oleks oma elu jooksul kellelegi inetusti öelnud? Kanepit suitsetanud, kakelnud. Inimene on oma tegude eest seadusele vastavad karistused ammu kätte saanud, ning ilmselgelt nendest õppust võtnud. Kas selle pärast on vaja inimest seitse aastat häbipostis piinata? Võimetus leida tööd ning elada normaalset elamisväärset elu on ilmselgelt väljaspool kahtlust. Kodanik on kirjutanud avaldusi Andmekaitse Inspektsiooni jm, ning lõpuks muutis nime, ning kolis Eestist üldse minema. Ometi peaks teoreetiliselt igal inimesel olema õigus oma eraelu puutumatusele. "Mees üritas KOV valimistel kandideerida, selle eest peab ta veel kannatama." Te kasutate "avalikku huvi" ettekäändena, et inimesele täiendavalt kahju tekitada. Kuid tegelikult näitavad kõik tõendid, et inimene teeb kõik endast võimaliku, et avalikust huvist pääseda. Neli häält valimiste tulemusena ei sobi kuidagi kokku "avaliku tähelepanu" mõistega. Millest selline kahjurõõm, õelus ja kurjus? Kas te olete sellised inimesed, kes lapsena kassipoegasid elusalt põletasid? Hõõrute kodus käsi kui õnnestub mõne ebasümpaatse inimese elu ära rikkuda. Kas te jääte alles siis rahule kui inimene on enesetapu sooritanud? koolinoor 25. september 2014

Lugupeetud kasutaja koolinoor, loomulikult ei ole Vikipeedia eesmärk kellegi elu sihilikult ära rikkuda ning Teie vihjed, nagu oleksid vikipedistid loomapiinajad või vähemalt eriti õelad inimesed, on põhjendamatu. Kui artiklis esitatud info on viidatud allikatega, on Vikipeedial õigus seda kasutada. Inimlikult saan ma hr. Rebase murest aru, ent paljude seisukoht Vikipeedias on, et isikuartikli isiku nõudmise peale lihtsalt kustutamine looks lubamatu pretsendendi. Inimestel ei ole tavaliselt probleeme sellega, et neist midagi positiivset kirjutatud, vaid ikka häbenetakse seda, et midagi rumalat tehtud sai. Kui see on avalikes allikates kätte saadav - kurb küll, aga ilmselt ei ole tegu põhjendamatu laimuga. Antud juhul on keegi pahatahtlik inimene identifitseerimata IP-aadressi alt artiklisse sisestanud viitamata ja äärmiselt negatiivset infot ning lisanud ka isiku uue nime, mis polnud avalikest allikatest kätte saadav. Nende muudatuste kohta on esitatud avaldus politseisse ning IP-aadress, millelt need tehti, on samuti teada. Loodetavasti võetakse isik laimu eest vastutusele. Varem ütlesin, et artikli kustutamine looks lubamatu pretsedendi. Sellegipoolest pooldan kustutamist, kuna Kalev Rebase isiku vastu puudub avalik huvi. Edaspidi võib kustutamisest keelduda, kui tegu on tõepoolest avaliku huvi all oleva isikuga. --Marival 25. september 2014, kell 11:26

Ma ei nõustu väitega, et Kalev Rebase isiku vastu puudub avalik huvi. Velirand (arutelu) 25. september 2014, kell 11:40 (EEST)[vasta]

1) Entsüklopeedia eesmärk ja huvi anda edasi objektiivne - st m.h. ka inetu - pilt on põhjendatud. Keegi ei vaidle selle vastu. Kuid antud artikkel ei ole tasakaalus, vaid kõvasti negatiivse poole viltu. Kuna meedia seisukoht on Kalev Rebase suhtes olnud läbivalt tauniv, siis pole positiivset infot kajastatud. Näiteks on üleval rodu seitsme aasta tagused intsidente, kus isik jäi ajakirjandusele ette kellelegi inetusi hüüdes, või purjus peaga rüseledes. Kuid puudub fakt, et isik asutas 2008 aastal heategevusliku sihtasutuse Tammejuure Mõttekoda, mis tegeles sotsiaalsete probleemide lahendamise ja looduskaitsega. "SA Tammejuure Mõttekoda"

2) Hinnangud, et Kalev Rebase vastu on avalik huvi, on palja-sõnalised. Kõik asitõendid näitavad vastupidist: viimasel ajal puuduvad artiklid meedias, olematu tulemus valimistel ning isiku meeleheitlik põgenemine tähelepanu eest. Sellised hinnangud tekitavad kahtlusi hindajate motiivides, kuna pöördvõrdeline seos antud artikli ning inimese elukvaliteedi osas on ilmselge. On lugematul hulgal tähelepanu väärivamaid inimesi, kelle kohta teil artiklid puuduvad. Suur hulk positiivseid karaktereid: profesionaalseid näitlejaid, poliitikuid jm avaliku elu tegelasi. Rääkimata samal tasemel pseudo-kuulsustest tõsielusarjade kangelasi: Baari Kristjan, Baari Liis, Farmi Gabriel, Bussi Nele - kes enesetapu sooritas. Maamees Otsib Naist, Kaalust Alla jm tegelased.

3) Suur osa informatsioonist on üleval ilma viideteta. Või siis viidatakse mingile paberkandjale, mille kehtivust on raske kontrollida.

4) Eelkõige tuleks minu arvates entsüklopeedias jälgida siiski seda, kas informatsioon on oluline. Või on tegemist ebaolulise juhtumiga inimese elus, millele on vale tähelepanu pöörata. Kõige tähelepanuväärsem negatiivne fakt on, et kodanikku karistati kriminaalkorras avaliku korra rikkumise eest. OK. See on objektiivne. Kuid Eestis on sadu tuhandeid kodanikke, kes on palju raskemaid kuritegusid korda saatnud. Milleks teha erand? Samuti on Eestis lugematul hulgal homofoobe ja fashiste, kes annavad endast kõik, et oma seisukohtasid häälekamalt avaldada. Täna ja homme, mitte kümme aastat tagasi. Miks Te nendest ei kirjuta? Milleks Teha Kalev Rebasest erand? Seitse aastat hiljem ei ole see kodanik enam kriminaal, homofoob ega fashist. Seega kui mitte midagi muud, siis te lihtsalt petate oma lugejaid.

5) Nagu ma ütlesin, ei taotle ma artikli kustutamist, vaid tasakaalu viimist. Ebaolulise negatiivse info eemaldamist, ning olulise positiivse info lisamist.

6) Te väidate, et puudub eesmärk inimese elu rikkuda. Kuid reaalsuses hoiate üleval tugevasti negatiivseks kallutatud tühiste kompromiteerivate seikadega artiklit inimese minevikust (seitse aastat on pikk aeg), mis põhjustavad inimesele reaalseid kannatusi, mille teadlikeks tunnistajateks te olete. See on tavaline puhas õelus ja kahjurõõm, entsüklopeediaga on siin vähe pistmist. Võiks isegi öelda, sadism.

7) Ma leian küll, et MTÜ Wikimedia juhatusel on viimane aeg endale kriitiliselt otsa vaadata, ning küsida, kes on need inimesed, kes naudivad pilti kaelapidi Raekoja seina külge aheldatud Kalev Rebasest, ning millised on nende tõelised motiivid.

koolinoor 25. september 2014

Tere koolinoor!
Kahtlemata on tegu väga võimeka ja temperamentse inimesega, kes palju jõuab... kas kanepi tõmbamine on fakt? ("kanepi tõmbamine minu teada selliseid 'isikumuutusi' esile kutsuda ei jaksa") ...
mulle tundub, et meil on toimetamise ootel küllap veel teisigi isikuartikleid (ühel neist ainuüksi üks vahejuhtum korrakaitseorganitega näituseks) nii, et miks Sina koolinoor ei võiks proovida artiklit toimetada ja kui vikipedistidele muudatused ei meeldi siis nad saavad need üle käia ja saate koostööd tehes artikli nn kallutatust püüda tasakaalustada, kuid üks on vähemasti kindel või vähemalt vähe usutav ja nimelt et kellegi vikipedistidest õnnestub tõestada, et kõnealune isik nendes 'sündmustes' ei osalenud - st isik ei olnud sama, et oleks justkui võetud copy ja tehtud paste selle nime külge.
Mariina 25. september 2014, kell 14:02 (EEST) alias Простота

Lugupeetud kasutaja koolinoor! Juhin Teie tähelepanu sellele, et MTÜ Wikimedia Eesti ei ole vastutav Vikipeedia sisu eest, ka ei ole Vikipeedia redigeerimine meie ülesanne. See on selgelt kirjas ka MTÜ Wikimedia Eesti kodulehel. Mitmed aktiivsed vikipedistid on küll MTÜ-s, ent sugugi mitte kõik. Samuti ei ole kõik MTÜ-sse kuuluvad isikud Vikipeedia toimetajad ega administraatorid. Vikipeediat võib kirjutada absoluutselt igaüks - isegi registreerima ei pea. Loomulikult võite seega ka Teie - ja peaksitegi - artiklit positiivse infoga täiendama, kui suudate selle info õigsuse avalikele allikatele viidates tõestada (paberallikale tehtud viidet on raske kontrollida, ent mitte võimatu, viide on ikkagi kehtiv). Samuti võite ka viitamata info eemaldada. Pole mingit vajadust, miks Te peaksite selle kellelegi teisele ülesandeks tegema, eriti, kuna tundute kõnealuse isiku tegudega paremini kursis olevat. Antud juhul tundub Teie etteheidetes artikli tasakaalustatusele, et Te teate isiku kohta mingit positiivset infot, mida Vikipeedias ei ole kajastatud. See on väga tore, aga palun lisage see artiklile ja viidake, ärge heitke teistele ette, et nad juhtumisi ei tea sedasama infot. Ka ei ole keegi kohustatud seda infot spetsiaalselt välja otsima, kuna Vikipeedia on vabatahtlikkusel põhinev. --Marival 25. september 2014, kell 11:26

Peaksime kõigepealt selgeks tegema, kas isik on tähelepanuväärne. Mul on oma mulje järgi selle üle raske otsustada, aga igatahes on tema kohta Postimehes teemaleht, see viitab vähemalt tuntusele. Seal on viimane sissekanne 2010. aastal. Tõenäoliselt on kõige tuntum see kapotijuhtum, aga juba selle puhul räägiti temast kui radikaalsete vaadete poolest tuntud inimesest. Mina ei näe, et tema kohta üldse midagi negatiivset oleks öeldud (see oleneb suhtumisest), lihtsalt tema käitumine (ja võib-olla ka ütlused) on mõnikord olnud ebatavaline, mistõttu ta on silma torganud (kui riik kedagi millegi eest karistab või karistada tahab, siis see ei tähenda tingimata, et me sellepärast inimesse halvasti peaksime suhtuma), ja seda on kirjeldatud. (Sarnane juhtum oli Priit Kuusega.) Mis puudutab tõsiasja, mida me ei ole kajastanud, siis tolle lingi alusel me ei saa tema kohta mitte midagi öelda. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 17:48 (EEST)[vasta]

Jah, siin on räägitud ebamäärastest korrarikkumistest, ja "jälitas ja mõnitas homosid" ei ole erapooletu kirjeldus, siin on tõesti negatiivne esitus. Sellise hinnangulise kokkuvõtte asemel tuleks tema tegevust detailselt kirjeldada, et hinnangu andmine jääks lugejale. Meelsuse avaldamisel käib minu meelest asja juurde tähelepanu tõmbav tegevus, ja suhtumine sellesse kipub olema kallutatud suhtumisest asjasse, mille kohta meelt avaldatakse. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 17:57 (EEST)[vasta]

Ja kõik, mis on öeldud, tuleks viidetega varustada. Kui on öeldud halvustavalt, nagu rikkus korda ja mõnitas homosid, siis ei tohi kindlasti olla ilma viideteta. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 18:09 (EEST)[vasta]

Sellised kohad tuleb välja võtta, sest see võib olla laim. Samuti tegevuse kirjeldamine videoreportaaži järgi lähedal originaaluurimusele. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 18:11 (EEST)[vasta]

väljatõstetud viiteta väited[muuda lähteteksti]

Tõstan viiteta väited artiklist praegu siia. WikedKentaur (arutelu) 25. september 2014, kell 20:00 (EEST)[vasta]

2006. aastal tõusis Kalev Rebane Eesti meedia huviorbiiti Pronkssõduri vastaste meeleavaldustega Tõnismäel ja hiljem ka Hirvepargis.

2007. aastal näitas Kanal 2 saade "Reporter" otse-eetris, kuidas Rebane jälitas ja mõnitas homoparaadil osalejaid. Hiljem kinnitas Kanal 2 saates "Krimi", et vihkab homosid.

Samal aastal esines Rebase nimi korduvalt ajalehtedes seoses kaklustega ööklubides ja kõrtsides.

2009. aasta kevadel kuulutas ta Kanal 2 uudistesaates "Reporter" nördimust Afganistani sõja suhtes. Ta lisas, et tal ei ole enam usku eesti rahvasse ning lubas minna Afganistani Talibani vägede eest NATO vastu võitlema. Samas intervjuus ütles Rebane: "Eesti riik on nagu Ilmar Raagi film "Klass" – me kardame Venemaad, poeme NATOle ja okupeerime Afganistani."

Kalev Rebane on korduvalt nõudnud meedias Petserimaa taasliitmist Eestiga ja liitlasriikide (sh Eesti) vägede väljaviimist Afganistanist.

Aastatel 20032006 kuulus Kalev Andres Rebane Isamaaliitu, 2011. aasta juulist septembrini oli ta Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu liige. Hiljem on äriregistrist kustutatud Rebase kunagine kuuluvus Isamaaliitu.


Kui ma valesti ei lugenud, on siin seitse kasutajat, kes pooldavad kustutamist või pole selle vastu. Miks kustutamismärge nüüd ära kadus? Pikne 9. oktoober 2014, kell 18:46 (EEST)

Taastasin kustutamismärke ja alustasin hääletuse: Vikipeedia:Hääletused#Kalev_Rebane --Metsavend 16. oktoober 2014, kell 11:51 (EEST)

Ka lingid siia tuleks ära võtta. 146.255.183.105 31. oktoober 2014, kell 09:52 (EET)[vasta]