Vikipeedia arutelu:Artiklite kustutamise kord

Olen üsna tihti märganud mingi minu meelest täiesti vajaliku ja hea artikli juures märkust: "Arvan, et seda artiklit pole vaja ja tuleks kustutada!" Oli hea meel lugeda kustutamise tingimustest, et kustutamine ei ole väga lihtne ja ühe isiku otsustada.

Millegi pärast tekkib paljudel inimestel kiusatus midagi ära kustutada! Kui neile järgi anda siis ilmselt ei jäägi ühtegi artiklit järele!

Kustutamise malliks tuleb lugeda vist ka {{reklaam}}.--Tiuks 4. aprill 2008, kell 20:55 (UTC)

See on ikkagbi esmajoones toimetamise mall. Andres 5. aprill 2008, kell 06:15 (UTC)

Link [GFDL|ei vasta Vikipeedia litsentsitingimustele] viitab ilmsesti valesse kohta, sest Vikipeedia ei ole vististi enam GFDL-i all -- Ahsoous 12. mai 2011, kell 13:49 (EEST)

Lisasin põhjustesse lause "artikli kustutamist nõuab isik, kelle nime artikkel kannab ja kellest artikkel on kirjutatud", sest Vikipeedia ei ole karistusregister.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. detsember 2013, kell 01:26 (EET)

See iseenesest nüüd ikka ei ole põhjus. Vikipeedia ei ole karistusregister aga siin võivad kajastust leida ka negatiivsed asjad inimestest või organisatsioonidest ning see ei pruugi neile meeldida. See ei tähenda automaatselt, et siis peab kustutama. Kui info pärineb usaldusväärsetest ja kontrollitavatest allikatest ning teema on tähelepanuväärne, siis võib artikkel olla ka siis, kui see kellelegi ei meeldi.--Kyng (arutelu) 13. detsember 2013, kell 08:44 (EET)

Ok, eks arutleme. Minu ettepanek on: füüsilise isiku tõestatud nõudmisel tuleks viivitamatult kustutada sellest isikust kirjutatud artikkel, mis kannab selle isiku nime. See klausel ei tähendaks, et sellest isikust ei tohiks justkui Vikipeedias enam üldse kirjutada. Kontekst ei kuulu kellelegi. Kui näiteks Kalev Rebane kandideeris Tallinna linnavolikokku, siis võib tema nimi figureerida vastavas valimisi puudutavas artiklis.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. detsember 2013, kell 12:17 (EET)

Arvan, et sellist nõudmist üldreeglina ei peaks isegi mitte kaaluma, kuna Vikipeedia artiklite üks esmaseid nõudeid on, et nad peavad olema neutraalsed, aga jah paraku meil on nii mõnedki asjad kiivas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. detsember 2013, kell 15:34 (EET)

Seaduse järgi on inimesel tõesti õigus nõuda, et tema kohta käiv info kustutataks. Pole tähtis, kas see on eraldi artiklis. Kui tegu on inimesega, kellest tingimata peab olema artikkel, siis me peaksime temaga läbirääkimisi pidama. See põhjus peaks minu arvates ka kirjas olema. Andres (arutelu) 13. detsember 2013, kell 16:00 (EET)

Millises seaduses see kirjas on?--Andrus Kallastu (arutelu) 15. detsember 2013, kell 03:06 (EET)

Aga kuidas see probleem ajakirjanduses lahendatakse? Me ei saa ju lasta igaühel endal otsustada, millest tema kohta käivas artiklis kirjutatakse. Sel juhul on see ju reklaam. --Epp 13. detsember 2013, kell 16:21 (EET)

Jah. Muidugi mitte. Kui tegu on vähetuntud isikuga, siis võime artikli kustutada. Kui tegu on tuntud isikuga, siis vast probleeme ei teki, sest siis saab kohe avalikuks, et ta tahab, et tema artikkel oleks kallutatud. See kehtib eeskätt poliitikute kohta. Andres (arutelu) 14. detsember 2013, kell 10:58 (EET)

Ajalehtedes üldjuhul ei kirjutata isikutest entsüklopeediaartikleid. Ajalehtedes kirjutatakse sündmustest, milles inimesed osalevad. Minu ettepanek oleks lihtne: inimene ei saa keelata, kui temast Vikipeedias kirjutatakse mingi kontekstiga seoses, kuid ta saab nõuda, et Vikipeediast kustutataks tema nime kandev ja tema isikust kirjutatud isikuartikkel. Juhul, kui ta kustutamist ei soovi, siis allub artikkel loomulikult kõigile Vikipeedia reeglitele (olulisus, neutraalsus jne).--Andrus Kallastu (arutelu) 15. detsember 2013, kell 03:06 (EET)

Leidsin ühe koha seadusest, kus seda teemat käsitletakse: Isikuandmete kaitse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010011), pg. 11, p.2: "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi." Kuna Vikipeedia vahendab ka ajakirjanduses ilmunud infot, on loogiline, et isikust kirjutatatakse selle info ulatuses Vikipeedias. Samas võib Vikipeedia teha siin reegli justnimelt selleks, et "Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi". Kui inimene tõestatult ei soovi, et temast on Vikipeedias isikuartikkel, siis sellist artiklit kas ei looda või see kustutatakse viivitamatult.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. detsember 2013, kell 03:22 (EET)

Vikipeedia ei "avalikustagi" andmeid, kui need on juba avalikustatud ja veebiotsinguga kergesti leitavad. Kui andmed on juba nagunii avalikud (avaldatud ajakirjanduseetikat järgides jne), siis minu arvates ei riku nende Vikipeedias kasutamine (neutraalne jne) kuidagi rohkem isiku õigusi. Tegelikult ongi küsimus selles, kas isik ja tema teod on entsüklopeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärsed, mitte selles, kas ta tahab endast artiklit või mitte. Adeliine 15. detsember 2013, kell 14:30 (EET)

Me räägime üksteisest mööda. Püüan juba mitmendat korda selgitada, et on olemas inimesi, kes ei soovi, et nende kohta on artikkel Vikipeedias. Leian, et nende inimeste seda soovi tuleks aktsepteerida ja vastav artikkel tingimusteta kustutada. Kõik need tähelepanuväärsuse, neutraalsuse jms jutud ei puutu antud juhul üldse asjasse, sest see on hoopis muu teema.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. detsember 2013, kell 00:29 (EET)

Kui artikkel on kirjutatud reegleid ja seadusi rikkumata, siis ma ei leia, et lihtsalt kellegi sooviavalduse peale peaks selle kustutama.--Kyng (arutelu) 16. detsember 2013, kell 08:22 (EET)

Minu meelest on selge, et seaduse järgi me peame isiku nõudmise peale artikli (või ka muu mainimise peale) kustutama. Muidu võidakse meid kohtusse kaevata. See enam ei loe, kas info on varem avaldatud. Võib-olla annab seadust ka teisiti tõlgendada (Ülle Madise on teisiti tõlgendanud); kuni kohtupretsedenti ei ole, pole see teada.

Küsimus on selles, kuidas niisugust nõudmist vältida, kui see ei ole Vikipeedia huvides. Sellepärast ma räägingi, et peaks püüdma läbi rääkida, kui tahame artiklit säilitada. Andres (arutelu) 16. detsember 2013, kell 10:15 (EET)

Ütleme siis nii, et üldjuhul inimestel, kellest tähelepanuväärsuse reegli kohaselt võiks Vikipeedias nende nime kandev isikuartikkel olla, ei ole selle vastu mitte midagi. Siiski on erandeid (hetkel mina tean kolme), mille puhul inimene on soovinud, et temast kirjutatud ja temanimeline artikkel Vikipeediast kustutataks. Leian, et inimese selline soov tuleks täita.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. detsember 2013, kell 18:11 (EET)

Praegu üks teadlane, kellest meil on artikkel ETBL-i põhjal, soovib, et artikkel tema kohta kustutataks. Mis me siis teeme? Kui me selle kustutame, siis entsüklopeedia jääb poolikuks. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 09:01 (EET)

Minu meelest tuleks selle inimese soov täita ning Isikuandmete kaitse seaduse pg. 13 lg.1 järgi kehtib see nõue 30 aastat pärast inimese surma.--Andrus Kallastu (arutelu) 17. detsember 2013, kell 23:06 (EET)

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

Nii et, selle paragrahvi järgi pole ilmselt ETBL-is avaldatud andmete korduv kasutamine mitte kuidagi piiratud. Ma küll ei tea täpselt ETBL-i koostamise protsessi, kuid tõenäoliselt täitsid kõik sellesse teosesse arvatud isikud iseseisvalt oma isikuankeedi ja andsid loa nende andmete kasutamiseks. Samuti pole piirangut ka nende andmete kasutamisele, mis on juba ajalehtedes ja ajakirjades avaldatud. Aga jah, iseasi on see, et pahatihti inimesed võivad ümber mõelda, kuid paraku on džinn pudelist välja lastud ning tagasi seda toppida nii lihtsalt ei õnnestu. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. detsember 2013, kell 00:34 (EET)

Palun lugege ka seaduse seletuskirja (guuglist tekstifailina leitav, kui keegi oskab linkida, siis palun aidake).

§ 11. Isikuandmete avalikustamine. /---/ Isikuandmete avalikustamine ilma andmesubjekti § 12 kohase nõusolekuta on sarnaselt muude töötlemisviisidega üldjuhul keelatud. Erandina on eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt avalikustamine siiski lubatud meedias, kuid seda üksnes järgmistel tingimuste koosesinemisel: 1) selleks on ülekaalukas avalik huvi; 2) see on kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega; 3) kui see ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemäära. Ülekaalukas avalik huvi tähendab eeskätt seda, et ilma nõusolekuta ei või meedias kajastada sellist isikut või isikuga seotud sündmust, kelle või mille vastu avalik huvi puudub. Eelkõige on avalik huvi avaliku elu tegelaste ja nendega seotud sündmuste vastu, kes on pidanud juba arvestama sellega, et nende vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. /---/ Kui andmete avalikustamine on lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta, siis puudub andmesubjektil õigus nõuda selliste andmete avalikustamise lõpetamist.

Ülal toodud pg 11 lg 3 lihtsustatud kujul: subjektil on õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ja ei kahjusta ülemääraselt subjekti õigusi. Seda lauset mõistan mina nii, et kui õiguste kahjustamine on ka kellegi teise kui subjekti silmis tõestust saanud, siis on subjektil õigus nõuda avalikustamise lõpetamist.

Meil on ka olemas sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus, seepärast ongi seaduses kirjas võimalus avalikustada andmeid ilma subjekti nõusolekuta. Adeliine 18. detsember 2013, kell 01:36 (EET)

Mina saan sellest kolmandast puntist aru risti vastupidi – kui avalikustamine toimub seaduse alusel, siis tal pole õigust avalikustamise lõpetamist nõuda (ei no muidugi võib paluda, aga nõuda vist ikka ei saa).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. detsember 2013, kell 01:52 (EET)

Jaa, muidugi, palun väga vabandust, lihtsustasin "välja arvatud juhul" kogemata välja. Parandasin oma kommentaaris. Adeliine 18. detsember 2013, kell 02:32 (EET)

Võimaluse korral tuleks asju ajada inimlikult, mitte juriidiliselt. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 11:42 (EET)

Nõus. Palvele võib ikka ju võimalusel vastu tulla, aga inimesele tuleks eelnevalt selgitada, et me ei saa välistada artikli uuesti tekkimist. Aga nõudmine tekitab trotsi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. detsember 2013, kell 13:51 (EET)

Ja kui inimene ütleb, et ta ei taha artiklit, siis tuleb püüda mõista, milles asi on. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 13:56 (EET)

---

Link arutelule, mis käesolevat teemat käsitleb: Kasutaja arutelu:Kruusamägi#Artiklite_kustutamine. Taavi (arutelu) 13. veebruar 2015, kell 03:55 (EET)

Arutelude kustudamise kord

Kas ning kuidas arutelulehekülgi kustutatakse?
Kui aruteluleheküljel on ainult bot'i teade vigastest linkidest ning katkised lingid on eemaldatud, kas siis on vaja kustutada arutelulehekülg või peaks jääma sinna teade igavesti? (Vaata Arutelu:Gazprom) Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 16:31 (EEST)

Sellisel juhul võib arutelu kustutada. Kui ise kustutada ei saa, võid panna kustutusmalli. Adeliine 18. aprill 2015, kell 17:42 (EEST)

Aitäh! Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 17:46 (EEST)

Kolmas variant, mida mõnes vikis praktiseeritakse, on lehekülje tühjendamine. Siis on vähemasti ajaloost kõigile näha, mis lehel oli. Kindlat korda meil vist pole. Pikne 18. aprill 2015, kell 17:51 (EEST)

Mina arvan, et seda robotimärkust ei ole vaja ka ajaloos säilitada. Tühi lehekülg on halb, sest siis on arutelu link sinine ja eeldatakse, et seal midagi on, kui tegelikult ju ei ole. Adeliine 18. aprill 2015, kell 21:19 (EEST)

Nõus. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 22:55 (EEST)

Sel juhul võiks selle juhendina projektilehele panna? Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 23:00 (EEST)

Minu meelest sellest pole midagi, et arutelus (ajutiselt) midagi pole. Midagi igatahes on olnud, kui on sinine link. Kui on näha, et miski on arutelus olnud, aga see on enamiku lugejate eest varjatud, siis see tundub halvem. See ka ei tee asja paremaks, et endiselt polda kuigi altid resümeese kustutamise põhjust kirjutama. Pikne 18. aprill 2015, kell 23:11 (EEST)

---

• Kustutamise üle tuleb enne hääletada, et kus see praegu on? -Mardus /arutelu 20. august 2016, kell 12:44 (EEST)

Mustandi nimeruumi lehed

Millal ja mis tingimustel võib kustutada mustandi nimeruumi lehti? Adeliine 15. märts 2018, kell 13:42 (EET)

Hääletuse nõudmine

Selline kirjutamata reegel kehtib meil vist ka, et kui keegi nõuab hääletust, siis peab kustutamise üle hääletuse tegema. Et kui inimene usub, et tal on palju vaikivaid toetajaid, kes ei julge või oska arutelulehel sõna võtta, kuid kes hääletamisel oma tahte teatavaks teeksid. Selle võiks reeglitesse sisse panna. Cumbril (arutelu) 1. november 2018, kell 23:13 (EET)

Ei ole nõus, sest asi pole justnimelt puhtalt tahte avaldamises ja "nimeta ja näota" häälte kokkulugemises ("kes karjub kõvemini, sellel on õigus"), vaid argumentide tugevuses. Ülim eesmärk on leida konsensus, hääletuse algatamise lihtsustamine ei ole samm eesmärgi suunas. Adeliine 2. november 2018, kell 11:34 (EET)