Vikipeedia:Kunstikuu

"Me suudame seda!" (J. Howard Milleri plakat aastast 1943). Käärime käised üles ja tõstame Vikipeedia kunstialase sisu uuele tasemele!

Vikipeedia kunstikuu on terve oktoobri vältav programm, mille sihiks on tõmmata tähelepanu kunstile ja Vikipeediale.

Vikipeedia eesmärgiks on muuta vabalt kättesaadavaks kõik olulised inimteadmised. Kunst on tähtis osa inimkultuurist ning väärib sellisena ulatuslikku kajastamist. Lisaks võimalusele tarbida, tahame aga sedapuhku pakkuda ka võimalust luua. Saada osa osaluskultuurist.

Kunstikuu raames toimub erinevaid ettevõtmisi. Sealhulgas võib tutvuda virtuaalnäitustega, kuulata veebiloenguid ja osaleda artiklivõistlusel. Tegeleme aktiivselt sellega, et tuua Vikipeediasse veel rohkem kunstialast sisu.

Mis on Vikipeedias?

3D Vikipeedia logo

Alustuseks on tarvilik välja tuua, et Vikipeedial on mitmeid sõsarprojekte, mis jagavad sama eesmärki (muuta kogu maailma teadmine kõigile vabalt kättesaadavaks). Nende sekka kuuluvad vikiprojektide meediapank Wikimedia Commons, struktureeritud linkandmete teadmusbaas Wikidata, tsitaadivaramu Vikitsitaadid, alliktekstide kogumik Vikitekstid ja mitmed teised projektid, mis koonduvad katusmõiste Wikimedia alla. Samuti esineb nende juures eri keeleversioone nagu näiteks võrukeelne Vikipeedia.

Wikimedia Commons ei kogu ainult pilte, vaid sinna sobivad ka helifailid, videoklipid jm. Võimalik on lisada isegi .stl faile ehk 3D-graafikat. Piirangud on eelkõige autoriõiguslikud ehk mida me tohime üles panna ja mida mitte. Näiteks võime vabalt levitada seda, mis kuulub avalikku omandisse. Kus aga autorite surmast pole veel 70+ aastat möödas, seal on meil vaja alati eraldi lubasid. Kuna Eestis puudub panoraamivabadus, siis kehtib see piirang ka hoonete ja skulptuuride kohta. Küll on aga autoritel võimalik neist piirangutest loobuda ja levitada oma loomingut vabade litsentside all, nagu teevad vikipedistid, et meie kultuuriruum kiiremini kasvada ja areneda saaks.

Näiteks siin on Lauri Veerde loodud 360° vaade Kõrgema Kunstikooli Pallas III korruse ateljeest Wikimedia 360°-panoraampildi vaaturis. See on avaldatud Vikipeediale tavapärase CC BY-SA 4.0 litsentsi all ehk kõik soovijad võivad seda mistahes viisil vabalt kasutada, kuni viitavad autorile. Ühtlasi tohib sellest luua tuletatud teoseid, kuid need peavad olema sama litsentsi alla jagatavad. Nii saab tagada, et mis on vaba ka selleks jääb.

Kindlasti ei tule siinse lehekülje külalistele üllatusena, et Vikipeedias on tuhandeid kunstiteemalisi artikleid. Vähem teatakse aga seda, et mida veel vikiprojektidest leiab ja kuidas see üldse siia jõuab (sest ega vikiartiklid ennast ise ei kirjuta). Järgnevalt tutvustame mõnda sellist võimalust.

Kõik maailma maalid

Mis on Wikidata?

Wikidatas on projekt Sum of All Paintings, mille tagasihoidlikuks eesmärgiks on kokku koondada teave kõigi oluliste maalide kohta maailmas. Kuna Eesti muuseumite kogudes olevad maalid on samuti olulised, siis muidugi oleme ka meie selles kaasa löömas.

Mis muud, kui võtta ette Wikidata juhend ning peagi võid ennast leida uurimas Nikolai Triigi teoseid ajajoonel, tuvastamas Tartu Kunstimuuseumi suurimaid maale või hoopis otsimas maale, mis kujutavad Eestis voolavaid jõgesid.

Väärt kunstilooming

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Kunstikuu/Kunsti

Huvipakkuva audiovisuaalsisu leidmiseks vikiprojektidest on mitmeid võimalusi. Näiteks on siin kasutusel ulatuslik kategooriasüsteem, mis lubab navigeerida eri teemade vahel. Samuti on sisu jaotatud eri kvaliteedikategooriatesse (sh nii artikleid kui ka pildimaterjali).

Kui võtame ette mõne artikli (nt Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz), siis võime märgata, et see kuulub õige mitmesse kategooriasse (nt Baltisaksa kunstnikud). Sama kehtib ka Commonsi pildimaterjali puhul ning siin võib iga teema kohta olla veel mitmeid alamkategooriaid (nt Hagen-Schwarzi kategooria alt leiab Paintings by Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz).

Järgnevalt on esitatud mõned näited huvitavast kunstiloomingust, kust alustada oma teed viki jäneseurgu. Pikema seeria leiad siit.

• 
  Pieter Bruegel vanem, "Paabeli torni ehitamine" (1563)
• 
  Hasegawa Tōhaku, "Männid" (16. sajand)
• 
  Ambrosius Bosschaert, "Lilledega natüürmort" (1614)
• 
  Marie-Denise Villers, "Charlotte du Val d'Ognes' portree" (1801)
• 
  Thomas Pollock Anshutz, "Nii nad elasid" (1879)
• 
  Edward Hopper, "Öösorrid" (1942)

Veebiloengud

Juhendite lugemine võib olla igav. Vähemasti kui nad pole just sellised. Seepärast pakume oktoobris võimalust liituda Vikipeediat tutvustava veebiloenguga, kuna liikuv pilt kombineerituna helivõngetega olevat hulga meeliköitvam, kui pikad tekstimassiivid.

25. oktoobril (K) algusega kell 18 on loeng teemal "Kuidas jõuab kunstnik Vikipeediasse?".

Mis Vikipeedias veel olla võiks?

Tartu Kunstimuuseum on Vikipeediaga koostööd teinud 2017. aastast, kui näituse "Muutuv Tartu neljas vaates" pildid jõudsid Vikipeediasse ja Ajapaika. Nagu on öeldnud Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann: "meie ülesanne on teha võimalikult palju teavet inimestele tasuta kättesaadavaks. Teadmised ei tohiks olla privileeg või luksus."

Mõistetavalt soovime, et meil oleks suurepärane eestikeelne veebientsüklopeedia, mis võimaldab lugeda kõikvõimalike teemade kohta. Ei tohiks olla ka üllatav, et oluliseks eesmärgiks on Eestiga seotud teemade katmine nii omas keeles kui ka nende tutvustamine maailmas laiemalt. Mida aga teha selle eesmärgi saavutamiseks ja kuidas saaks veel vikiprojekte kasutada?

Kunstikuu artiklivõistlus

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Kunstikuu/Artiklivõistlus

Toetamaks kunstialase sisu arengut toimub oktoobris artiklivõistlus, sest kunagi ei ole meil liiga palju häid artikleid. See on Sinu võimalus kirjutada oma lemmikkunstist ja jagada teadmisi laiema maailmaga!

Võistlust viivad läbi Tartu Kunstimaja, Tartu Kunstimuuseum ja Wikimedia Eesti.

Veebinäitused

 Pikemalt artiklites Vikipeedia:GLAM ja Vikipeedia:Eesti nüüdiskunsti näitus

Koostöös mäluasutustega oleme katsetamas virtuaalnäituste toomist vikiprojektidesse. Mõned näited:

• "Otsustavad aastad enne iseseisvust: hetki Eesti kunstimaastikult 1914–18" – virtuaalne kunstinäitus Eesti esimese maailmasõja aegsest kunstist
• "Eesti rahwa näolaad. Heinrich Tiidermanni etnograafiliste portreede klaasnegatiivid" – fotonäitus Heinrich Tiidermanni loomingust
• "Kalamaja kõrvad" – heliinstallatsioon Kalamaja inimestelt kogutud mälestustest
• "Nähes Pääsukest" – virtuaalnäitus Tiit Pääsukese loomingust ja loomingu nägemisest lähemalt
• "Helga Kõrge – eesti klaasikunsti lugu" – virtuaalnäitus Helga Kõrge loomingust

Kunstikuu tarbeks sai aga kokku pandud uuema kunsti näitus, mis tutvustab Eesti 21. sajandi kunstiloomingut, mis on leidnud vabade litsentside all tee vikiprojektidesse.

Kunstitsitaadid

Üks kiiremini kasvavaid eestikeelseid vikiprojekte on Vikitsitaadid, kuid siingi on jätkuvalt ruumi täiendusteks. Kui tunned, et tead häid tsitaate kunstnikelt või kunsti kohta, siis ära jäta neid ainult enda teada. Iseäranis aktiivne on see projekt aga kunstiloomingu propageerimisel ja nii on maalireprod esmane valik paljude tsitaadilehekülgede illustreerimisel. Nõnda pakuvad Vikitsitaadid head võimalust avastada ühteaegu huvitavaid mõtteid ja kvaliteetset kunstiloomingut.

Tsitaadivaramusse panustamine on üks lihtsamaid viise vikiprojektide arengule kaasa aidata. Seda saab teha lugemise, raadio kuulamise, filmivaatamise jm kõrvalt, kui on soov huvitavat mõtet, väljendust või tekstikohta teistegagi jagada. See ei nõua samasugust keskendumist, kui entsüklopeediaartikli koostamine või toimetamine ning on jõukohane kõigile, kes oskavad lugeda või kuulata ja suudavad teksti sisestada või kopeerida. Väärtuslikumad on aga tsitaadid, mis on varustatud korrektsete viidetega allikale.

Vaata ka

• Kunstikuu artiklivõistlus
• Eesti nüüdiskunsti vikigalerii
• Maailma kunsti vikigalerii

Välislingid

• Tartu Kunstimaja
• Tartu Kunstimuuseum
• Wikimedia Eesti