Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia
Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia (saksa Haus Sachsen-Coburg und Gotha, inglise House of Saxe-Coburg and Gotha) on dünastia Euroopas, mis valitses Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkonda 1826–1918, Belgiat alates 1830. aastast, Portugali 1853–1910, Bulgaariat 1887–1946 ning Suurbritanniat ja selle dominioone alates 1901. aastast.
Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Saksi-Coburg ja Gotha
Belgia kuningad[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Belglaste kuningas ja Belgia#Ajalugu
- 1831–1865 Léopold I
- 1865–1909 Léopold II
- 1909–1934 Albert I
- 1934–1951 Léopold III
- 1951–1993 Baudouin I
- 1993–2013 Albert II
- 2013–... Philippe I
Suurbritannia kuningad ja kuningannad[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Esimese maailmasõja ajal loobus Briti kuningapere Saksa tiitlitest ja dünastia nimi muudeti inglispärasemaks. 17. juulil 1917 teatas George V, et kõik Victoria meesliinis järeltulijad hakkavad kandma Windsori nime, mis valiti nii Windsori lossi kui ka linna järgi.
Alates kuninganna Elizabeth II abielust prints Philipiga kannavad nende järeltulijad ametlikult nime Windsor-Mountbatten.
Portugali kuningad[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Portugali kuningriik ja Portugali kuningas
Portugali valitsejateks said Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia liikmed, kui Ernst I nõbu abiellus Bragança dünastiast Portugali kuninganna Maria II-ga. Tavaliselt loetakse ka nelja viimast Portugali kuningat Bragançadeks või Bragança-Wettiniteks (Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia on Wettini dünastia üks haru).
Bulgaaria tsaarid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Bulgaaria kuningriik ja Bulgaaria tsaar