Arutelu:Urmas Ott

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Postimees kirjutab, et sündis Otepääl, mitte Tallinnas. --Tiuks 17. oktoober 2008, kell 22:44 (UTC)

EPL järgi samuti Otepääl. --WikedKentaur 18. oktoober 2008, kell 07:36 (UTC)

Kas surma põhjuse täpsem äranäitamine on vajalik?[muuda lähteteksti]

Allpool toodud lause ei tundu sobilik. Ühte pidi välistab populaarne, kui piisavalt täpne diagnoos kuulujutud (näiteks, et X suri suguhaigusesse vms.). Teist pidi aga kerkib küsimus, miks selline surma põhjus nii tähtis on, et seda peab eksponeerima. Näiteks 34-aastaselt surnud Rein Kruusil ei ole surma põhjust märgitud. Kui surm on tingitud sotsiaalsetest põhjustest, seotud kuidagi inimese tööga jms., siis on surma põhjuse täpsem äranäitamine ilmselt otstarbekas, kuid käesoleval juhul, kui tegemist oli bioloogilise (puhtalt meditsiinilise) põhjusega, võib täpsema äranäitamise vajalikkuses kahelda. Bioloogiliste põhjustega surma täpsem kirjeldus võib olla otstarbekas siis, kui sellel on mingi tähtis õpetlik sisu – näiteks: haigusloo üksikasjad tuuakse esile selleks, et osutada asjaoludele, mis muudavad haiguse eriti ohtlikuks, samas kui inimesed neid asjaolusid ignoreerivad, või kui on vaja osutada profülaktika tähtsusele, epideemia tekkimise üksikasjadele vms.

KAHTLUSI ÄRATANUD LAUSE:

Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti.

Minu meelest on surma põhjus iga inimese eluloo osa ning see tuleks ära tuua, kui see on avalikult teada. Ka inimese haigustest tuleks kirjutada, kui need avalikult teada on.
Kui Rein Kruusi surma põhjus on avalikustatud, siis tuleks minu meelest seda mainida. Mina tema surma põhjust ei tea; mul on jäänud mulje, et tegu oli haigusega. Andres 8. aprill 2009, kell 05:55 (UTC)

Vältida liialdamist[muuda lähteteksti]

Siin on tunda seda liialdamist, mida meedia on seoses Oti surmaga harrastanud, esitades teda nagu väljapaistvat intellektuaali ja vaimusuurust. Tegemist on küll omapärase isiksusega, kes oma agressiivse küsitlusstiiliga ja hoolika ettevalmistustööga tagas oma saadete teatava kvaliteedi, kuid teha temast suurmeest ei ole objektiivne lähenemine. Kui vapimärgi andmisega seotud p õ h j e n d u s e s on t ä p s e l t selline lause nagu allpool lugeda, siis peaks olema kuidagi märgitud, et nii seda põhjendatakse – näiteks et "diplomil öeldakse, et...". Kui see põhjendus ei ole teada, siis tuleks "vaieldamatu arvamusliider" kõrvaldada. Olla kuulus ei tähenda sugugi alati seda, et ollakse arvamusliider.

Võib-olla lähen veidi libedale teele, aga siiski. 1. Oti intervjuud ega tema vastavad raamatud näita teda kuidagi arvamuse esitajana (> võimaliku või tegeliku arvamusliidrina), vaid teatavate hoiakutega intervjueerijana, küsitlejana. 2. Tuntud inimeste populariseerimine küsitlemise teel ei tähenda seda, et populariseerija ise kujuneks arvamusliidriks. Pigem on arvamusliidrid need, keda populariseeritakse. Küsitleja küll mõjutab oma küsimuste valiku ja laadiga nende inimeste hoiakuid, kes küsitlust jälgivad, kuid tema seisukohad, teesid, vaated teenivad toda isikut, keda küsitletakse. 3. Küsimustega saab valgustada küsiteldava isikuomadusi, tema tegevuse tähendust jne., kuid võimalus mõjutada küsitluse jälgijate arusaamisi ja hoiakuid on lahutamatult seotud sellega, mida küsimustele vastatakse. Ka olid Oti saadetes intervjueeritavad loonud endast pildi, endale renomee jne. juba enne seda kui neid intervjueeriti. 4. Televisioon on võimas meedium, kuid sotsiaalses keskkonnas, kultuuris on ka teisi võimsaid mõjuallikaid. Pole ilmselt õige pidada inimest arvamusliidriks ainult sellepärast, et ta esineb televisioonis.

Kas ei ole nii?

MUUDETUD LAUSE ALGSEL KUJUL

  • 2008. aastal pälvis Urmas Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, vaieldamatu arvamusliider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vahelise sideme looja.

Veel üks tähelepanek. Suurel ajakirjanduspreemial ei ole põhjendust, aga Tallinna linna vapimärgil see on, pikk ja pealegi vanas nõukaaegses stiilis.

Ka mina ei nimetaks teda arvamusliidriks, kuigi näiteks Edgar Savisaar on teda niimoodi nimetanud. Sõna "arvamusliider" tähendus on minu meelest siiski nii ebamäärane, nii et inimestel on voli seda oma äranägemisel kasutada. Entsüklopeedias pole minu meelest üldse mõtet kedagi arvamusliidriks tituleerida, aga selliseid hinnanguid tsiteerida võib. Nii palju kui mina aru sain, oli Tallinna linnavalitsuse ettepanekus niisugune sõnastus: "Teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, vaieldamatu arvamusliider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vahelise sideme looja." Algallikat ma ei leia, aga viidata võiks ka ajakirjandusele. Minu arvates võiks selle põhjenduse tsitaadina ära tuua. Otsuse tegi linnavolikogu. Pole selge, kas sama põhjendus on ka otsusel; teada on ainult linnavalitsuse ettepaneku sõnastus.
Suure ajakirjanduspreemia kohta ma ei leidnud üldse mingit allikat, ja ma ei leidnud seda ka tekstist. Jutt on ainult üleliidulise ajakirjanike liidu preemiast saate "Teletutvus" eest. Pole küll viidet selle kohta, et ta selle "Teletutvuse" eest sai. Andres 8. aprill 2009, kell 06:07 (UTC)

2001. aastal juhtis Urmas Ott TV1-s presidendikandidaatide intervjuusarja "Seitse päeva mais." 90.191.119.98 21. juuli 2012, kell 22:39 (EEST)[vasta]


Haridusest pole midagi kirjutatud. 1979. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagogilise Instituudi näitejuhtimise erialal. Mingi aeg enne seda oli ta õppinud ka Lavakunstikateedris. 90.191.119.98 30. august 2013, kell 23:33 (EEST)[vasta]

Paluks linki, kus on see kirjas. Omaloomingut ei saa teha. --Tiia (arutelu) 30. august 2013, kell 23:58 (EEST)[vasta]
Linki vist ei ole, aga tema elulooraamatutes on sellest kirjutatud. 90.191.119.98 31. august 2013, kell 11:09 (EEST)[vasta]
Sellele raamatule viidates palun lisa siis infot--Bioneer1 (arutelu) 31. august 2013, kell 17:45 (EEST)[vasta]

Kui keegi annab vihje, siis see ei kohusta teda allikaid otsima. Andres (arutelu) 1. september 2013, kell 08:18 (EEST)[vasta]


Urmas Otil on ilmunud ka venekeelseid raamatuid, mida siin artiklis mainitud ei ole:

  • Вопрос + ответ-интерью. - Москва : Московский рабочий, 1991
  • Телевизионное знакомство : [из цикла передач Эстонского телевидения]. - Москва : Искусство, 1992
  • Playback : избранные интервью из цикла передач "Телевизионное знакомство". - Таллинн, 1995 Velirand (arutelu) 7. mai 2020, kell 13:38 (EEST)[vasta]