Vardo Rumessen

Allikas: Vikipeedia

Vardo Rumessen (8. august 1942 Pärnu25. august 2015) oli Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vardo Rumessen sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja.[1]

Ta õppis Pärnu 1. Keskkoolis. 1961. aastal lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964. aastal Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. Aastatel 19641971 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, õppejõududeks professorid Bruno Lukk ja Eugen Kelder. Oli aastatel 1969–1972 TRK-s konsertmeister, 1972 Eesti Raadio muusikatoimetaja, 1973–1975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi üldklaveriõppejõud, 1975–1991 TRK üldklaveriõppejõud, 1978–1985 Eesti Muusikafondi toimetaja ja 1987–1992 Eesti Kontserdi produtsent.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Vardo Rumessen oli eesti klassikalise klaverimuusika mitmete teoste taasavastaja ja esmaesitaja. Solistina esines ta kodu- ja välismaal, tegi koostööd mitmete solistide ja kammeransamblitega. Salvestas 10 CD-d eesti muusikaga.

Rumessen oli mitme muusikafestivali korraldaja: ta organiseeris Eduard Tubina muusikapäevad aastatel 1990 ja 1995 ning Rudolf Tobiase muusikapäevad 1992, oli rahvusvahelise muusikafestivali Eduard Tubin ja tema aeg kunstiline juht (aastast 2001).

Rumessen uuris eesti muusika ajalugu, redigeeris ja kirjastas Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri, Peeter Süda ja Eduard Tubina loomingut (koostas ja toimetas umbes 70 noodiväljaannet), korraldas paljude varem tundmatute eesti heliloojate teoste ettekandeid. Rumessen avaldas üle 100 artikli ajakirjades, sh ka saksa-, inglis-, vene- ja soomekeelses ajakirjanduses. Esines rahvusvahelistel muusikateadlaste konverentsidel Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Saksamaal. Koostas saatesarju Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis.

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rumessen oli Eesti Heliloojate Liidu liige (1973), Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige (1998), Eesti Muusikaakadeemia auliige (1999), rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu asutajaliige ja juhatuse esimees (alates 2000).

Aastast 1989 oli ta tegev ka poliitikuna:

Ametikohad[muuda | muuda lähteteksti]

Rumessen on organiseerinud muusikapäevi: Eduard Tubina muusikapäevad 1990 ja 1995 ning Rudolf Tobiase muusikapäevad 1992.

Pianistikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Pianist ja interpreet

Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana:

Kontserdid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1988 kontserdid Austraalias ülemaailmsetel eestlaste päevadel ESTO ´88
  • 1993 Eduard Tubina "Klaverikontsertiino" koos Longview' sümfooniaorkestriga Tõnu Kalami juhatusel (USA)
  • Ta on esinenud Norras Harstadti Põhjamaade Festivalil.
  • Esinenud Rootsis (Stockholmis), Soomes (Helsingis), Venemaal (Moskvas, Peterburis), Lätis (Riias), Norras (Harstadti festivalil), Austraalias (Melbourne’is), Jaapanis (Hiroshimas), Šveitsis (Genfis, Lousanne’is), USA-s (Texases, Bostonis), Kanadas (Torontos), Itaalias (Roomas), Islandil (Reykjavikis).
  • Avastanud ja esitanud esmaettekandes arvukalt eesti muusikaklassikute Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina helitöid.
  • Rahvusvahelise muusikafestivali „Eduard Tubin ja tema aeg“ asutaja ja kunstiline juht (alates 2001)

Plaadistused ja publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.

Ta on restaureerinud ja kirjastanud Rudolf Tobiase klaverikontserdi ja oratooriumi "Joonase lähetamine".

Heliplaadistanud Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.

Avaldanud üle 70 noodiväljaande ja raamatu eesti heliloojate Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi, Heino Elleri, Peeter Süda, Heino Elleri, Eduard Oja ja Eduard Tubina elust ning loomingust.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rudolf Tobias sõnas ja pildis (1973, koostaja)
  • Mart Saar sõnas ja pildis (1974, koostaja)
  • Артур Капп (1978)
  • M. Saar. Fotokroonika elust ja loomingust (1983, koostaja)
  • Rudolf Tobias. In puncto musicorum (1995, koostaja)
  • R. Tobiase sünnimaja Käinas (1982)
  • R. Tobias ja tema oratoorium "Joonase lähetamine" (1995)
  • R. Tobias oma aja peeglis (1995, koostaja)
  • E. Tubin. Rändavate vete ääres (2003, koostaja)
  • The Works of Eduard Tubin. Thematic-Bibliographical Catalogue of Works (Tallinn-Stockholm, 2003)
  • Eduard Tubin ja tema aeg / Eduard Tubin and His Time (2005)
  • Varjus ja valguses. E. Oja (2007)
  • Eduard Tubin kirjad I, II (koostaja ja kommentaarid, 2006)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rumesseni viimane abikaasa Maaja Rumessen töötab rahvusooperis "Estonia" ooperikooris.

Neil on tütar Inge (1977).

Esimene abikaasa oli laulja Tiiu Levald.

Neil on poeg Mati (1967).

Tema õemees on ajakirjanik Madis Salum[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. Pärnu Postimees. 19. mai 2007

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maaja Hage. “Pärnu 1. Keskkool aastail 1952–1990.” Pärnu, Pärnu Ühisgümnaasium 2012. 728 lk. (ISBN puudub.) Ka: Vardo Rumessenist.
  • EE 8, 242
  • EE 14, 437–438
  • Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn, 1990, 211–212
  • Kuusk, P., Ott, U. Vardo Rumessen en face. Tallinn, 2002
  • Jürisson, V.Vardo Rumessen. Bibliograafia. Tallinn, 2001
  • Who is Who in Estonian Music. Tallinn, 2004.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.