Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ungru krahv)
Jump to navigation Jump to search
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; ka Ungru krahv) (5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa3vkj /14. august 1811 Tobolsk) oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu. Talle kuulusid Vastse-Kuuste mõis Liivimaal ning Kõrgessaare, Putkaste, Hiiu-Suuremõisa ja Partsi mõis Eestimaal.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Reinhold von Ungern-Sternberg sündis Ungru, Erastvere, Kooraste ja Vana-Kuuste mõisniku Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi ja Christina Sophia von Roseni pojana.

Ta õppis Leipzigi ülikoolis, rändas Aasias ning jõudis kuni India ookeanini, kus inglise võimud ta Seitsmeaastase sõja ajal Madrases vahistasid kahtlustatuna spionaažis ja saatsid tagasi Euroopasse.

Ungern-Sternberg teenis ka viimase Poola kuninga Stanislaw Poniatowski ehk Stanislaw II õukonnas ja pärast Poola jaotamist asus Venemaa Keisririigi teenistusse Peterburis keisri õukonnas kammerhärrana.

1781. aastal ostis ta Carl Magnus Stenbockilt Hiiumaal asunud Kõrgessaare mõisa. 1796. aastal omandas ta Carl Magnuse vennalt Jakob Pontus Stenbockilt Hiiu-Suuremõisa mõisa, kus ta elas kuni 1802. aastani, mil ta vahistati süüdistatuna oma laeva "Brügg Morian" kapteni Carl Johan Malmi tapmises sama aasta 19. vkj/30. oktoobril. Ta väitis, et tegutses hädakaitseseisundis (tunnistajaid ei olnud), kuid mõisteti süüdi tahtlikus tapmises ja saadeti 1804 Siberisse, kus töötas ülejäänud elu kantseleiametnikuna. Siberis, täpsemalt Tobolskis organiseeris ta sealsetele eesti asunikele luterliku koguduse ja ehitas sellele oma raha eest kiriku.

Hiljem levitatud kuulujuttude kohaselt oli ta ehitanud valemajaka, mille abil meelitas laevu madalikule, laevade lastid olevat ta röövinud ja ellujäänud meremehed lasknud tappa. Need kuulujutud ei vasta tõele. Ta ei ehitanud valemajakat ega lasknud tappa pääsenud meremehi. Küll võis ta mõnel tormiööl käskida Kõpu tuletorni tulel kustuda lasta, samuti olevat ta Näkimadalale jooksnud laevadelt seaduses ettenähtust suuremat päästetasu võtnud.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus 1772. aastal Palmse mõisas Magdalene Charlotte von der Pahleniga (1749–1824). Magdalene Charlotte oli Palmse mõisniku Arend Dietrich von der Pahleni ja Margaretha Elisabeth von Derfeldeni tütar ning Venemaa riigitegelase krahv Peter Ludwig von der Pahleni õde. Abielust sündis kolm poega ja üks tütar:

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi esivanemad
Vabahärra
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg
(1744–1811)
Vabahärra
Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg
(1714–1787)
Vabahärra
Reinhold von Ungern-Sternberg
(1656–1713)
Vabahärra
Otto von Ungern-Sternberg
Helene von Zoege
Vabapreili
Auguste Sophie von der Pahlen
Vabahärra
Gustav Christian von der Pahlen
Gertrude Elisabeth von Tiesenhausen
Vabapreili
Christina Sophia von Rosen
Vabahärra
Hans Gustav von Rosen
(1681–1752)
Riigivabahärra
Georg Gustav von Rosen
... von Funcke
Anna Christina von Patkul
(1694–1766)
Dietrich Friedrich von Patkul
(suri 1710)
Gertrud Helene von Oerten

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg on Herman Sergo romaani "Randröövel" üks peategelasi.
  • Mihkel Aitsam: "Hiiu lossist - Siberisse : ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist" (1937, 2009)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]