Ehmja mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kunagise Ehmja mõisa peahoone varemed, 2010

Ehmja mõis (saksa keeles Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne maakonna Lääne-Nigula valla territooriumile.

Mõisa keskus asus Ehmja külas.

Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k Echmes) on esmamainitud 1529. aastal, mil see kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.

Kunagisi omanikke:

  • 1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie
  • 1603 – mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest
  • 1686 – Christoph Heinrich Kursell ja perekond 
  • 1768 – Friedrich Fromholdi p von Knorring
  • 1783 – Friedrich Johanni p Wartmann
  • 1821 – Wilhem Gustav von Essen
  • 1837 – Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.

Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõis.

  • 1869 – Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik

Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.

1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.–1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis (vaadatud 9. jaanuaril 2015)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]