Tagavere mõis

See artikkel on Lääne-Nigula kihelkonna mõisast; Tagavere mõisaks nimetati ka Saaremaa Jaani kihelkonna Arju mõisat

Tagavere mõis (saksa keeles Tackfer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal^[1]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.^[2]

Mõisat mainiti esimest korda 1493^[1], Jorge Hoeseden müüs 1563. aastal Tagavere Läänemaa stiftifoogtile Klaus Aderkasele, kellele mõis 1568 üle anti, Läänemaa Rootsi vallutusega seoses Aderkas põgenes ja mõis riigistati. 1564. aastal Rootsi kuningas Erik XIV läänistas 24 adramaad 35 adratalupoja ja 24 üksjalaga, Hennrich Ruthile, Hennrich von Fuldale ja Hanns Crafftile. Väljaostulepingu alusel Klaus Aderkase, Kärblast ja Johann Maydelli vahel 1584. aastast valdas mõisa Johann Maydell. 1589. aastal müüs Klaus Aderkas, oma naise Elisabeth Schlippenbecki nõusolekul mõisa Johan Zoege lesele Margaretha Gilsenile.

1616. aastal pärandas Otto von Zoege kogu oma vara, sealhulgas Tagavere mõisa, (aastatel 1611–1617 Tallinna ja Eestimaa asehaldur ja 1645–1647 Liivimaa kindralkuberner Gabriel Bengtsson Oxenstiernale. 1650. aastal müüs Gabriel Bengtsson Oxenstierna Tagavere oobristleitnant Fabian von Aderkasele Salajõelt. 1688. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega, vabastati Tagavere reduktsioonist ja jäi Fabian von Aderkase pärijatele. 1699. aasta pärandavara jagamise lepinguga, sai poeg Otto Reinhold von Aderkas Tagavere mõisa ja surnud tütre Anna Sophia lapsed ehk Gustav Friedrich von Buxhoewedeni lapsed said Kirimäe mõisa. 1730. aasta pärandavara jagamise lepinguga, jäi Tagavere mõis Georg Gustav von Aderkasele (sünd. 1699 – surn. pärast 1774). 1782. aasta pärandavara jagamise lepinguga, oli pärija on tema poeg Reinhold Wilhelm von Aderkas (1729–1814), kes sai alloodimõisa Tagavere ja meesläänimõisa Salajõe mõisa. 1812. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Tagavere mõisa ja Suureniidu heinamaa, rittmeister Wilhelm Fabian Aderkas (1771–1838).

1841. aastal omandas mõisa avalikul müügil Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kes 1852. aastal müüs Tagavere mõisa Alexandrine von Ungern-Sternbergile (sünd von Rosenbaum).

1884. aastal asutas Alexandrine von Ungern-Sternberg, oma surnud mehe Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternbergi (1821–1876) testamendi täiteks fideikomissi. Tagavere liideti krahv Ewald Ungern-Sternbergi poolt asutatud fideikomissiga Võnnu-Jõesse-Keskvere-Ungru.

1904. aastal päris Tallinna Ringkonnakohtu nõusolekul fideikomissi, Karl Gustav Andrease vennapoeg krahv Ewald von Ungern-Sternberg. 1910. aastal kinnitati, pärast krahv Ewald Ungern-Sternbergi (1863–1909) surma fideikommissi pärijaks on tema vend krahv Klaus von Ungern-Sternberg (1877–1934). Talle kinnistati Tagavere, Võnnu, Ungru, Vidruka, Keskvere, Jõesse mõisad^[3].

Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Ungern-Sternbergid^[1].

Mõisa peahoone on hävinud^[1].