Tõnis Mägi

Allikas: Vikipeedia
Tõnis Mägi
Tõnis Mägi 2008. aastal
Tõnis Mägi 2008. aastal
Sündinud 18. november 1948 (75-aastane)
Elukutse laulja, helilooja
Tegev 1965–
Tõnis Mägi esinemas Tallinna merepäevadel
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011

Tõnis Mägi (sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, rokkmuusik, helilooja ja näitleja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna 22. Keskkoolis esines ta juba algklassipäevil koorisolistina, 1966. aastast laulis ansamblis Rütmikud.

Tema esimene töökoht oli tehases Punane RET, seejärel töötas ta Tallinna Ekskavaatoritehases.

Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli ta ansambli Baltika vokaalsolist. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777, Ultima Thule, Estraadiraadio ja Blue Time.

1970. aastal esines poplauljana esimest korda televisioonis – Eesti Televisiooni saates "Tere tulemast". 1972. aastal võitis ta Gennadi Tanieli "Lauluga verelilledest" Tippmeloodia lauluvõistluse ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis.

1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti Jaak Joala, Boris Lehtlaane ja Marju Kuudiga esinema Olav Ehala ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti.

1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja David Tuhmanoviga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" saavutas üleliidulise populaarsuse.

1978. aastal sai temast estraadiansambli Laine solist, kontserdireisid viisid teda nii Nõukogude Liitu kui ka mitmesse sotsialismiriiki.

1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mägi esituses üks Moskva olümpiamängude teemapalu, mis laiendas laulja üleliidulist tuntust.

1981. aastal asutas ta oma ansambli Muusik Seif, millega käis kontserdireisidel Nõukogude Liidus ja sotsialismimaades. Koos Riho Sibula, Vjatšeslav Kobrini, Raul Vaigla ja Jaak Ahelikuga asutas ta 1986. aastal ansambli Ultima Thule. 1989. aastal asutas ta ka eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks.

Eesti laulva revolutsiooni ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega Alo Mattiiseni ühislaulu "Ei ole üksi ükski maa" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "Koit" ja "Palve".

1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi Rootsi.

Tõnis Mägi on mänginud teatri NO99 lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper), Anton Tšehhovi "Kolmes ões" parun Tusenbachi (lavastaja Mikk Mikiver) ja Lev Tolstoi "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). Kokku on ta näidelnud paarikümnes lavastuses.

2009. aasta mais võitis tema laul "Koit" TV 3 telesaate "Eesti otsib lemmiklaulu".

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Laule[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Koit" (viisi ja sõnade autor)
  • "Püha Elmo tuled" (viisi autor)
  • "Palve (Looja hoia Maarjamaad)" (viisi autor)
  • "Pühendus" (viisi ja sõnade autor)
  • "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor)
  • "Oled vihm" (viisi ja sõnade autor)
  • "Rong" (viisi autor)
  • "Ilus oled, isamaa" (viisi ja sõnade autor)
  • "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor)
  • "Liivakell" (viisi autor)
  • "Kaunilt kaua" (viisi autor)
  • "Kukub südamelt ära" (viisi autor)
  • "November" (viisi ja sõnade autor)
  • "Ballaad" (viisi autor)
  • "Doktor, aita!" (viisi ja sõnade autor)
  • "Kaunilt kaua" (viisi autor)
  • "Aastaring" (viisi autor)
  • "Romanss" ("Saatus laob sulle pasjanssi...") (viisi autor)
  • "Surematus" (viisi ja sõnade autor)
  • "Ajapendel" (viisi ja sõnade autor)
  • "Laastatud maa" (viisi autor)

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnis Mägi "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil 2006

DVD[muuda | muuda lähteteksti]

Film[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos Berk Vaheriga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0
  • 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 erakonna Eestimaa Rohelised liige.

Ta on kandideerinud Riigikokku 1995. aastal valimisliidus Isamaa ja ERSP liit (sai 265 häält) ning 2007. aastal erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).[5]

Tõnis Mägi on esinenud isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas üldlaulupidudel ja öölaulupidudel.

Tõnis Mägi on sõna võtnud ka Euroopa Liidu vastu ja EKRE toetuseks.[6] Ta esines 2019. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule järgnenud kontserdil, mida korraldas Sinine Äratus.[7] Ta kutsus avalikkust üles 2021. aasta Eesti presidendivalimistel valima presidendiks Henn Põlluaasa.[8]

22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna Rail Balticu vastasel meeleavaldusel.[9][10]

23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel koroonapiirangute vastu.[11] Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema[12], tsiteeris ta Leelo Tungla luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt.[13] Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.[14][15]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnis Mägi on olnud neli korda abielus. Abielust Laine Mäega on tal tütar Liis-Katrin (1983), kes on abielus näitleja Märt Avandiga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt Johansoniga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).

2017. aastal käis ta healoomulise ajukasvaja operatsioonil (opereeris neurokirurg Toomas Asser).[16] [17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3252
  2. ↑ Kultuuripreemiate laureaadid kultuuriministeeriumi veebilehel. Vaadatud 24.02.2020.
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 438
  4. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 17679
  5. ↑ "1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing". valimised.ee. Riigikogu Kantselei.
  6. ↑ "TÕNIS MÄGI: olen selle vastu, et ELs kuulutatakse kõik normaalne ebanormaalseks" Maaleht, 18. november 2020
  7. ↑ "Suur tõrvikurongkäik vabariigi aastapäeval Tallinna vanalinnas! Tule ja soovi Eestile õnne!". Uued Uudised. 19. veebruar 2020. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  8. ↑ "Nimekad kultuuri- ja ühiskonnategelased kutsuvad üles presidendiks valima Henn Põlluaasa". Uued Uudised. 22. august 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  9. ↑ "VIDEO: Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticut ära hoida". Uued Uudised. 23. aprill 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  10. ↑ "Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticu läbisurumist ära hoida". Objektiiv. SA perekonna ja traditsiooni kaitseks. 2. mai 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  11. ↑ "Fotod: piirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul". Uued Uudised. 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  12. ↑ "Kutse meeleavaldusele ⟩ Tõnis Mägi: on jälle aeg õigluse ja vabaduse tee üles leida". Objektiiv. SA perekonna ja traditsiooni kaitseks. 20. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  13. ↑ "Leelo Tungal Tõnis Mäe üleskutsest: oleks võinud vähemalt öelda, kui minu luuleridu kasutatakse halbadel eesmärkidel". Kroonika. AS Ekspress Meedia. 21. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  14. ↑ "LUUBI ALL ⟩ Vanade inimeste koroonasurma peetakse juba normaalseks" Postimees, 23. oktoober 2021
  15. ↑ "Herman Kelomees: kas on aeg lüüa selg sirgu ja tühistada Tõnis Mägi?" Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2021
  16. ↑ ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi" Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter: 29.10.2018.
  17. ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi: „Inimesed arvavad, et ma olen maru tõsine inimene ega tea, et olen tegelikult vimkavend." Õhtuleht.ee, 10.11.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tõnis_Mägi&oldid=6614825"