TuleTulemine

TuleTulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse laulu- ja tantsupeotuli Tartust Tallinna. Ajalooliselt süüdatakse laulupeo tuli Tartus Narva mäel laulupeokivi juures. Tule toomist on aastate jooksul korraldatud väga erinevalt: hobustega, autodega ja muud moodi. Tavaliselt on korraldajaks olnud Eesti Meestelaulu Selts.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond kulges Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinna.

Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi koos naiskooriga Emajõe Laulikud sai Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud avaliku ideekonkursi võitmisel austava ülesande viia 2014. aasta laulu- ja tantsupeo tuli Tartust Tallinna. Mõlemal kooril on edukas TuleTulemise korraldamise kogemus aastast 2009, kui ajalooliste veesõidukitega viidi peotuli Tartust Pärnusse. Vastutusrikas ülesanne sai teoks ligi saja vabatahtlikuna töötava koorilaulja toel.

Peotuli süüdati Raadil 15. juuni päiksetõusul ja see jõudis tantsupeole 4. juuli õhtuks.

TuleTulemise teekond 2014[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis TuleTulemine 2014

Peotuli liikus mööda maanteid ja külavaheteid jalgrataste teatesõiduna, kus erinevate etappide pikkus oli 2–17 kilomeetrit. Igas tulevahetuse paigas anti peotuli käest kätte üle järgmisele koorile, tantsurühmale või orkestrile. Õhtuti oli peatuskohas simman või rahvapidu (lisaks rohkesti muid üritusi ja esinemisi kogu teekonna vältel), mille korraldasid tuleteeäärsete valdade ja linnade hakkajad inimesed. Kokku toimus tuleteekonnal eri valdades 19 ühislaulmise ja kultuuriprogrammiga üritust. 4. juuli õhtuks jõudis tuli tantsupeo avakontserdile Kalevi Keskstaadionil. Lisaks kohalikele kollektiividele saatsid kõigil etappidel sõitjaid TuleTulemist korraldava meeskoori ja naiskoori liikmed.

TuleTulemise puhuks kavandasid tulejalgratta Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid Rainer Klement ja Helen Teigar, keda juhendas Jaanus Paaver.

Peotule pidulik teekond läbis kümneid kultuuriloolisi ning laulu- ja tantsupeoga seotud paiku, mida on tähtis meeles hoida. Näiteks mindi tulega Eesti koorilaulu sünnipaika Kambjasse, Tantsumemme Helju Mikkeli koju Haldja tallu Luke lähedale, helilooja Miina Härma tallu Kõrvekülas, helilooja Tuudur Vettiku maadele Väike-Maarja lähistel ning helilooja Alfred Karindi sünnikoju Alutaguse metsade keskel. Peotule liikudes külast külasse ja käest kätte said seda puudutada ka need, kellel seekord ise suurpeole kohale minna ei olnud võimalik. TuleTulemine oligi laulu- ja tantsupidu nende kodukohas, samas meedia kaudu südamlik kaasaelamisvõimalus kõigile Eesti elanikele ja kogu maailmale.

2009[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis TuleTulemine 2009

2009. aastal toimus TuleTulemine esimest korda mööda ajaloolist Hansa veeteed Tartust Pärnusse (Pärnu–Viljandi–Tartu veetee) ja sealt edasi jahtal Ruhnu Karu, peatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus, Tallinna Admiraliteedi basseini. Laulupeotuli süüdati Tartus 13. juunil laulupeokivi juures, see ühendati 23. juunil Kihnus jaanilõkkest süüdatud tantsupeotulega ja peo ühine tuli jõudis Tallinna 2. juuli õhtul, kus selle saabumisega kuulutati avatuks 25. laulu- ja 18. tantsupidu "Üheshingamine".

Teekond[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta TuleTulemine korraldati 13. juunist 2. juulini mööda Emajõge, Võrtsjärve, Tänassilma jõge, Viljandi järve, Raudna, Halliste, Navesti ja Pärnu jõge ning läbi Lääne-Eesti saarestiku Tallinna. Teekonna kogupikkus on ligikaudu 920 km, millest 380 km läbitakse mööda siseveeteid ja 540 km meritsi.

Ajakava