Haabjas

Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat, paat, mis on loodud ühest puu tüvest.

Struktuur

Haabjas on ühest puust õõnestatud, laiali painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline paat, mis on tavaliselt valmistatud jämedat haava- või pärnapuust (pärnapuust paati nimetatakse pärnjaks). Paadi valmistamise etappideks on sobiva puu leidmine, hernekaunakujuliseks (ka sigarikujuliseks) vormimine, paari sentimeetri (ligikaudu toll) paksuseks õõnestamine, külgede laialipainutamine tule ja veega lootsikule sobiva kuju andmiseks ning kaaretamine.^[viide?]

Ajalugu ja levik

Eesti teadaolevalt vanim ühepuupaat leiti 2025. aastal Võrumaal, Vastseliina lähedal Kirikumäe järvest: umbes 2000 aasta vanune männipuidust ühepuupaadi katkend.^[1]

Ühepuulootsik on üks vanemaid paaditüüpe, mis on levinud kõigil kontinentidel^[2] (välja arvatud Antarktika), peamiselt põlisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste juures.^[viide?]

Pärandi hoidmine

Eestis on haabjaehituse kultuur tänapäevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal, kus tema kohalikuks levinud nimetuseks on lootsik. Kuni 1950. aastateni kasutati Soomaa ühepuulootsikut igapäevase sõiduvahendina jõgedel ja kalapüügiks, kevadiste suurvete ajal oli haabjas aga üleüldse ainsaks liikumisvahendiks. Tänapäeval kasutatakse haabjat valdavalt meelelahutuseks turismisektoris.^[viide?]

2016. aastal kanti haabja ehitamine Soomaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.^[3] 2020. aasta 19. märtsil allkirjastas kultuuriminister taotluse kanda ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse. 2021. aasta lõpul kanti haabjas UNESCO kultuuripärandi nimistusse^[4].