Teratogeenid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Teratogeenid on ained või tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid.[1]

Teratogeenid on lävimõjuga ning võivad mõjutada ühe või teise elundi arengut vaid kindlatel kriitilistel perioodidel.

Inimesel on enamiku elundite jaoks kriitiliseks perioodiks emaüsas arenemise kaks esimest kuud. Esimesel kahel nädalal kõrvalekaldeid ei teki – embrüo hukkub. Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed – välis- ja siseelundite väärarengud, nagu näiteks varvaste/sõrmede arvu rohkus/vähesus. 3. arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded, mis võivad avalduda postnataalselt – lihastoonuse muutus, krambid, oksendamine (seedekulgla häired), käitumishäiredhüperaktiivsus.

Teratogeenid liigitatakse bioloogilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks.

Bioloogilised teratogeenid[muuda | muuda lähteteksti]

Haigustekitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Viirused võivad olla kõik teatud perioodil teratogeense mõjuga, kuid kindla teratogeense mõjuga on punetised, tsütomegaloviirus (kuulmisvaegused) ning Coxsackie viirus[2].

Bakterid pole tavaliselt teratogeensed, kuid erandiks on süüfilis.

Algloomad – läbi Platsenta liiguvad tavaliselt eosloomad, millest ohtlikuim on toksoplasmoosi põhjustav Toxoplasma gondii.

Vaegused[muuda | muuda lähteteksti]

Mikroelemendid – vaegustest on ohtlikud koobalt ja raud.

Mineraalühendid – ohtlik on kaltsiumipuudus.

Orgaanilised ühendid:

Mürgistused[muuda | muuda lähteteksti]

Raseda haigused[muuda | muuda lähteteksti]

Keemilised teratogeenid[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik ravimid võivad olla teatud perioodidel teratogeense mõjuga. Selleks peab olema kõigil ravimitel teratogeensusaste kirjeldatud. Mitme ravimi koostoimel on aga tagajärjed ennustamatud.

Teratogeense toimega ravimpreparaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Erilist äramainimist vääriks nn talidomiidi katastroof, mille mõjul läks 1960ndatel ravimite testimine hoopis teisele tasemele. Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Talidomiid takistas lootel veresoonte arengut, mille tõttu lapsed sündisid ilma jäsemeteta, labakäed ja labajalad kinnitusid vastavalt õlgadele ja puusadele. Laste vaimne areng oli aga normaalne.[3]

Olmemürgid[muuda | muuda lähteteksti]

Ohtlikud on lakid, lahustid ja värvid, näiteks kõik nitrovärvid, liimid, vaigud, formaldehüüd, putukamürgid, taimekaitsevahendid.

Alkohol[muuda | muuda lähteteksti]

Alkohol on suuremates kogustes kindel kesknärvisüsteemi kahjustaja ning lootel võib välja kujuneda fetaalne alkoholisündroom.

Nikotiin[muuda | muuda lähteteksti]

Nikotiin pole otsene teratogeen, kuid lootel on närvisüsteem alles arenemisjärgus ning suitsetavate rasedate vastsündinud võivad alakaalulised olla. Ka võib suureneda risk enneaegseks sünnituseks ja nurisünnituse oht.

Narkootiku]id[muuda | muuda lähteteksti]

Kujuneb lootel sõltuvussündroom, millega tuleb hakata tegelema sünnihetkest. Vastasel juhul tekivad vastsündinul krambid ning hingamisseisak, mis lõpeb surmaga. Kokaiin võib põhjustada nurisünnitust, platsenta enneaegset irdumist ning pärsitud kasvu.

Keskkonnamürgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dioksiinid – peamiselt saadakse loomsete rasvaste toiduainete söömisel. Ohtlik on pikaajaline manustamine. Soovituslik on mitte süüa suuri rasvaseid kalu, vaid kalakasvatuse kalu.
  • Raskmetallid – näiteks elavhõbe (pärsitud kasv, kurtus, nägemispuue), mis koguneb toiduahela lõpus olevatesse röövtoidulistesse loomadesse.

Füüsikalised teratogeenid[muuda | muuda lähteteksti]

Kiirgused[muuda | muuda lähteteksti]

Muud füüsikalised teratogeenid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vibratsioon
  • Löögid, põrutused
  • Riiete liigne surve

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meditsiinisõnastik, Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. lk 766, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. 2,0 2,1 Kärner J. "Sissejuhatus arengubioloogiasse" 1997
  3. Talidomiidi valimistanud Saksa firma palus 50 aastat hiljem vabandust, Avaldatud 01.09.2012 kell 23:59, Veebiversioon (vaadatud 22.10.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Purdue University, Terotegeene, veebiversioon (vaadatud 22.10.2013) (inglise keeles)