Mikroelemendid

Allikas: Vikipeedia

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).

Mikroelementideks loetakse aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,1–0,5 mg[1]. Levinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen jt.

Et mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, siis nende defitsiidi tagajärjel häirub organismi elutegevus, enamasti tekivad vaegushaigused.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madude kehas leiduvaid mikroelemente on vähe uuritud, kuid need olenevad nii indiviidi elupaigast, liigist, toitumusest, reproduktiivsest staatusest jpt teguritest.

Hiinas 1993. aastal läbi viidud uurimuses tuvastati ICP-AES-i (ingl inductively coupled plasma atomic emission spectroscopy) meetodil madude kehaosades rohkem kui 17 mikroelementi: Cu, Zn, Fe,Mn, Se, strontsium (Sr), Al, Si, Ni, Ba, Co, Pb, Ge, Cd, Mo, La jt.

Uuringu tarvis eemaldati pea neljal kilplõugmadude (Agkistrodon) perekonda liigitatud maoliigil: Agkistrodon blomhoffei brevicaudus, Agkistrodon saxatilis, Agkistrodon shepaoensis, Agkistrodon ussuriensis.

Tulemused:

Üldkehakate, lihased ja luustik[muuda | muuda lähteteksti]

Graafikud uuritud madude nahal, lihastes ja skeletis sisalduvate mikroelementide kohta on sarnased, kuid esineb mitmeid erisusi. Tsingi, raua ja alumiiniumi sisaldus on suuremad nahas. Skelett sisaldab rohkem tsinki, strontsiumi ja baariumi ning vähem rauda, alumiiniumi ja kroomi (Cr) kui nahk ja lihased.

Südame-veresoonkond, kopsud ja hingetoru[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetatud elundites tuvastati rohkem tsinki, rauda, alumiiniumi ja kroomi kui vaske ja mangaani ja vähem niklit, germaaniumi, molübdeeni, koobaltit ja lantaani.

Südame, veresoonte ja kopsude vase, tsingi, raua ja alumiiniumi sisaldus on suurem kui veres ja hingetorus.

Seedeelundkond, maks ja kõhunääre[muuda | muuda lähteteksti]

Seedeelundkonnas on tuvastatud keskmises koguses tsinki, rauda, alumiiniumi, molübdeeni ja kroomi. Vaske, mangaani, seleeni, strontsiumi ja baariumi on väiksemas koguses.

Maksa, põrna ja sapipõie mikroelementide sisaldus on üsna sarnane.

Sapp[muuda | muuda lähteteksti]

Paljusid mikroelemente leidub ka sapis: vask, mangaan, seleen, strontsium, alumiinium, germaanium, baarium, molübdeen, plii, kroom.

Neerud ja paljunemiselundid[muuda | muuda lähteteksti]

Neerud ja paljunemiselundid sisaldavad märkimisväärses koguses mangaani, seleeni, baariumi, kroomi kuid väga vähe räni, niklit, kaadmiumi, molübdeeni ja koobaltit.

Munajuhad ja emakas sisaldavad, neerudega võrreldes, rohkem tsinki, rauda, alumiiniumi ja pliid.

Peaaju, seljaaju ja mürginääre[muuda | muuda lähteteksti]

Peaaju ja seljaaju mikroelementide sisaldus on üsna sarnane: tsink, raud, kroom, vask, alumiinium, mangaan, seleen, strontsium, nikkel ja baarium.

Mürginäärme sisaldab rohkelt tsinki.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 161
  2. Jin Lin, Ke-Min Xü, Dong-Gen Liu,Studies on the Distribution of Trace elements in Agkistrodon blomhoffii brevicaudus Stejneger, OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 10.06.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]